Vikipeedia:E-kursus/2016-kevad/nädal-6: erinevus redaktsioonide vahel

Vikipeedia artiklid arenevad ja muutuvad nii, kuidas uued toimetajad neid täiendavad, parandavad ja uuendavad. Vikipeedia toimetajad aga tegutsevadvõivad vägaartikli kaugejuures vahemaa tagant ningtegutseda eri aegadel ning tihti ka omavahel isiklikult üldse kokku puutumata. Mitmel viisil ei ole interneti vahendusel suhtlemine inimestele loomuomane ning meie ammused instinktid ei ole uute väljakutsetega ideaalselt kohanenud.

Võiks ju arvata, et juba Vikipeediasse sattunud inimeselinimesele ei ole interneti kasutamise kohta midagi õpetada. Vikipedistid on sellest hoolimata koondanud hulga nippe, kuidas üle pikkade distantside ruumis ja ajas suhtlust paremini korraldada nii, et ka töö saaks tehtud. Koostatud nõuannetega tasub kaasa mõelda ja kogemustest õppida. Võimalik, et varsti on Sul endalgi häid mõtteid selle kohta, kuidas suured projektid nagu Vikipeedia võiksid kõige sujuvamalt toimida.

Vikipeedia täiendamine ja muutmine on üle kõigeeelkõige motiveeritud heade ja asjakohaste artiklite saamisest. Vikipedistide arutelud artiklite täiendamise juures on seega üldiselt suunatud nende faktilisele sisule. Nii kriitika kui täiendused on kohane siduda artiklis esitatud faktidega, nende allikmaterjaliga ning küsimusega selle adekvaatsest esitamisest.

Kui Sa teed artiklis muudatusi siis, püüa nadneed siduda olemasoleva sisuga, kui võimalik. Ära lisa neid lihtsalt lehekülje lõppu, vaid leia uuendustele koht, mis sobib ülejäänud artikliga. Vikipeedia artiklid peaksid säilitama muutumise juures terviklikkustterviklikkuse. Vikipeedia ei ole lihtsalt kommentaaride kogu teatud teemadel.

Vikipeedia on ehitatud üles koostööle - ühiselt tegutsedes jõuab rohkem kui igaüks eraldi. Kõik tahud, mille eest Sa artikli juures hoolitsed, on aja kokkuhoid teistele toimetajatele. Lisaks võid sa käsitleda teemasid, mille peale teised ehk ei tuleks, aga mis on ometi olulised teema juures olulised. Lisa [[Mall:tööd]] <nowiki>{{tööd}}</nowiki> arutelulehe algusesse, et märkida üles eesmärgid ja prioriteedid.

Kõige aluseks on austus ja viisakus oma ligimese kohtlemisel! Vikipeedia toimetajad on pikaaegsetest kogemustest õppinud, et ägestumine üldiselt ei aita. Kõik probleemid saavad kõige parema, selgema ja kiirema lahenduse, kui tegeleda rahulikult küsimuse sisuga. Igaühel on õigus oma maailmapildiksmaailmapildile, aga see ei tähenda, et sellest ei saa rahulikult rääkida.

Vikipeedias on kombeks kõiki muudatusi põhiruumi artiklites põhjendada. Selle jaoks saab kasutada resümeed ehk muudatuste kokkuvõtet. Teised kirjutajad peavad aru saama, miks Sa muudatusi tegid. Resümee on ka Sulle endale meeldetuletuseks, kui oled pikemat aega mõnest artiklist eemal olnud. Palun kirjelda, mida Sa muutsid ning miks. Kui see kirjeldus on liiga pikk, vii see arutelulehele. Vikipeedia üks põhimõtetest on, et artikleid võib muuta ka sisselogimata kasutaja. Seetõttu tuleb toimetajatel tihti jälgida tihti suurel hulgal muudatusi ning selged resümeed hõlbustavad seda tegevust. Vikipeedia artiklis ei ole kohane kritiseerida ilma argumentideta ning lisada informatsiooni ilma usaldusväärsete allikateta. Väljenda kriitikat otse ja selgelt, üle pika distantsi pole võimalust täpsustusi küsida ning kavalad ja kaudsed viited ei pruugi lugejale kohale jõuda.

Kui sa kirjutad midagi arutelulehele, tuleb see ka alati allkirjastada. Loo oma allkiri kommentaari lõppu kasutades nuppu [[Pilt:Vector toolbar signature button.png]] või kirjutades "<nowiki>~~~~</nowiki>". See salvestab teksti asemel Sinu kasutajanime, kuupäeva ja kellaaja. Ära artiklites allkirja kasuta.

Vikipeedias ringi liikudes tasub ennast näha võrdväärse toimetajana teiste seas. Tee julgelt parandusi, seal kus näed vigu. Kui Sa ka parandustega eksid, on suur tõenäosus, et keegi aitab artiklid taas vormi. Julgusta ka teisi, sealhulgas neid, kes Sinuga nõus ei ole, olema julged täiendamisel. Aita teistel lahendada probleeme, kui näed tekkinud erimeelsusi.

Mõnikord võib tüli tekkida üsna väikesest asjast. Näiteks võib kriitik kirjutada "1911. aasta ''Encyclopedia Britannica'' väidab Sulle vastupidist". Faktiliselt ei ole kriitikal midagi viga, aga lugeja võibpanna osutada liigset rõhku isiklikule pöördumisele, kuna ''Encyclopedia Britannica'' n-ö ei nõustu tema isikuga. Sellist olukorda on võimalik ennetada vältides artiklit parandades isiklikuks minemist. Näiteks võib samal eesmärgil kirjutada "1911. aasta ''Encyclopedia Britannica'' väidab vastupidist: X". Sellisel juhul saab keskenduda selgemini väite sisule ja ehk ka teemale, kas 1911. aastal kirjutatud entsüklopeedia on veel igati asjakohane. Väiksed erinevused tekstis võivad viia suurte lahknevusteni teksti lugemisel. Üldiselt soovitab Vikipeedia artikliaruteludes isiklikku pöördumist vältida, aga seda ettepanekut ei tasu üleliia tõsiselt võtta ja võib ikka püüda tavaliselt suhelda. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et pikal distantsil on vääritimõistmised kerged tekkima.

* Kui teed nalja, siis igaks juhuks maini. Pikal distantsil ei pruugi needhuumor kohe ja kõigile arusaadavadarusaadav olla.

* Kirjuta siis, kui Sul on hea olla. Kirjuta ainult siis kui Sa oled korralikult söönud ja maganud, selge peaga ja välja puhanud. Kui Sul on parasjagu vaja kõigepealt süüa või magada, tasub keskenduda sellele, Vikipeedia ootab Sind ka mõne aja pärast. Kui Sa kirjutad midagi öösel pärast pikka väsitavat päeva, tasub kirjutatu salvestada kõigepealt enda arvutisse. Kui oled selgeteksti puhanud peaga teksti üle lugenud ja korda viinudteinud, tasub see kanda Vikipeediasse sisse.

* Ole ise mõistuse hääl ja eeskuju. Suhtu kaaslastesse austusega ning eelda, et neil on sama eesmärk: kasvatada ja parandada Vikipeediat teisi toimetajaid austades. Tasub arvestada, et kaaslane võib olla uusVikipeedias Vikipeedia tavadeleuustulnukas ning segadused võivad olla tekkinud teadmatusest.

'''Muuda.''' Vikipeedia tekstide juures on muudatused peaaegu alati julgustatud. Kui Sa kahtled, muuda teksti. Kui Sa kirjutasid muudatusest artikli arutelulehel ja mõistliku aja jooksul vastust ei ole tulnud, tasub muudatus sisse viia. Teised toimetajad ei pruugi aja puuduseajapuuduse tõttu vastata jõuda. Tehtud muudatus püüab teiste toimetajate tähelepanu või suudab artiklit parandada - mõlemad on head tulemused.

'''Taasta.''' Kui muudatus ei paranda artiklit ning seda ei ole võimalik ka kiirestkiiresti korda viiateha, nii et tulemus oleks parem, pööra muudatus tagasi ja taasta eelmine olukord. Selleks mine lehele "Näita ajalugu" ja vajuta muudatuse kõrval nupule "eemalda". Kui muudatuse on teinud mõni teine toimetaja, tuleb alati lisada eemaldamisel põhjendus. Muudatus tasub eemaldada, kui see tõesti ei lisa midagi artiklile või teeb seda hoopis halvemaks. Kui vähegi võimalik, tasub kõigepealt proovida muudatust täiendada, et teiste toimetajate vaev ei läheks kaotsi. Muudatuse eemaldamine on üks karmimaid meetmeid ning võib põhjustada uutes tulijates frustratsiooni. Samas, kui Sinu muudatus eemaldatakse tasub mõelda, et ka teiste toimetajate aeg on piiratud ja nad ei pruugi jõuda seda üksikasjalikult seletada. Kui Su muudatus eemaldatakse, tasub hetkeksjärele mõelda, miks see võis juhtuda ning kas nähtud vead on võimalik kergesti parandada.

'''Arutle.''' Kui Su muudatus on Vikipeediast eemaldatud, tasub sel teemal arutleda arutelulehel. Muudatuse tühistanud toimetajal peaksid selle jaoks olema üsna head põhjendused ning enamasti ollakse valmis neidnende üle arutlema. Kõigi toimetajate eesmärk on parem Vikipeedia ja igaüks annab oma osa vastavalt võimetele ja võimalustele. Kui keegi on Su muudatuse tühistanud, ära taasta seda kohe, kuna see võib viia toimetussõdadeni. Toimetussõjad võtavad tarbetult kõigi osaliste aega ja pärsivad Vikipeedia arengut.

Ka parima tahtmise juures ei ole võimalik vältida erimeelsusi teiste toimetajatega ning Vikipeedia huvides on olulisem see, kuidas erimeelsusi lahendatakse, kui need esile kerkivad. Vikipeediale ei ole oluline, kes võidab vaidluse, vaid selle mõju artiklite sisule. Erimeelsuste puhul on kõige tähtsamad küsimused "Mida saab sellest õppida?" ja "Kuidas nüüd edasi käituda?".

Üldiselt peaks piisama toimetajate omavahelisest arutelust arutelulehel, pidades silmas vastastikust austust. Järgi tavapäraseid reegleid. Kui saad, aita parandada. Kui tekstist midagi päästa annab, tee seda. Kui artikkel on kallutatud, lisa materjali tasakalustamisekstasakaalustamiseks või muuda sõnastust neutraalsemaks. Seleta oma parandusi. Kui Sa ei tea, kuidas parandada, pöördu arutelulehele.

Kui erimeelsused kerkivad või Sinu muudatus eemaldatakse, otsi abi arutelulehelt ja püüa selgitada, milles on probleem. SäilitaHoia fookust probleemil ja suhtu teistesse toimetajatesse austusega. Keskendu artikli sisulsisule ning jäta arutelu käitumisreeglite kohta abilehtede tarbeks. Kui mõni teine toimetaja tõmbab Sind mitte-sisulisse vaidlusesse, püsi rahulik ja keskendu jutu praktilistele tagajärgedele.

Kui lahenduse leidmine on keeruline, võib lihtsalt vestlusest eemalduda. Vikipeedia artiklitel ei ole enamasti valmimiseks tähtaega. Arutelu igas faasis tasub mõelda, kas võiks aruteluga hetkeks vahet pidada. Välja puhkamineVäljapuhkamine aitab tihti. Sa võid alati arutelulearutelu juurde hiljem tagasi pöörduda, kui vestlus liigselt ärritama hakkab. Arvesta pika perspektiiviga. Tõenäoliselt saad Sa artikli juurde tagasi pöörduda, kui probleem on juba teiste toimetajate abiga lahendunud. Isegi kui Sinu seisukohti kohe ei arvestata, võivad nad saada artikli osaks tulevikus. Eemaldumine võib anda ka uustulnukale aega Vikipeedia tavade ja toimeviisidega tutvuda.

* Ära kustuta ilma seletuseta. Kirjuta kustatamisekustutamise põhjendus lehe arutelule ja väikse märkusena muudatuse kokkuvõttesse. Artikli autor või kõrvaltvaataja ei pruugi Su põhjustest kohe aru saada ning Sa võid tekitada tarbetuid konflikte.

* Ära karda olla julge. Jah, Sa võid kogemata midagiteha väikestmõne sassiväikese ajadavea, aga tõenäoliselt saab keegi teine teksti jälle korda viiateha. Kui Sa arvad, et on põhjust parandada, siis tee seda.

* Liigne vikindamine. Vikipeedias on väga kasulik viidata teistele vikipeedia artiklitele. Sellega ei tasu aga liiale minna ning tasub arvestada, et Sa teeksteeksid kõike lugejalelugejat arvestades ja mõistlikkuse piires.

* Ära pettu liiga kergesti, kui leiad kehvi artikleid. Vikipeedia on igavesti pooleli. Kui näed probleeme, siis aita neid järkjärgultjärk-järgult parandada. Vikipeedias on väga palju tarku inimesi ja igaüks leiab midagi teha.

* Ära pettu liigselt, kui keegi toimetab Su tööd või isegi kustutab selle. On arusaadav, et hoolid artiklist, millesse oled pannud palju aega ja vaeva. Kui keegi muudab seda, siis võta arvesse tema kommentaare ja õpi nendest. Vikipeedia on teadmiste jagamiseks, mitte enda kehtestamiseks toimetajana. Koos töötamine teeb Vikipeedia kõigi jaoks paremaks.

Et testikursuse raames pole palju meil palju osalejaid olnud, proovime kommenteerida teineteise artikleid. Meie ühine eesmärk on parem Vikipeedia ning võime aidataüksteise teineteisetööle töidkaasa neidaidata ka otse parandades. Vaata kriitiliselt kaaslase artiklit ja püüa parandused sisse viia, kui neidvigu näed. Kommenteeri kaaslase kirjutatud artiklit arutelulehel nii, et see artikli valmimisele kaasa aitaks.