1848. aasta revolutsioonid: erinevus redaktsioonide vahel

1848. aasta Ungari revolutsioon saavutas lühiajalist edu, kuna see purustati aastal 1849 Austria ja Vene armeede poolt. Sellest hoolimata oli sel suur mõju pärisorjade vabastamisele. See algas 15. märtsil 1848, kui Ungari patrioodid organiseerisid [[Pest]]is ja [[Buda]]s (nüüd Budapest) massidemonstratsioone, mis sundisid keiserlikku kuberneri nõustuma nende [[Ungari 1848. aasta revolutsionääride 12 punkti|12-punktilise nõudmisega]], mis sisaldasid nõudmisi ajakirjandusvabadusele, sõltumatule Ungari ministeeriumile Budas-Pestis, mis vastutab rahva valitud parlamendi ees, Rahvuskaardi moodustamisele, täielikule kodaniku- ja usuvõrdsusele, vandekohtule, riigipangale, Ungari armeele, võõrvägede (Austria vägede) väljaviimisele Ungarist, poliitiliste vangide vabastamisele ja Transilvaania ühendamisele. Sel hommikul loeti nõudmised ette koos [[Sándor Petőfi]] lihtsate luuleridadega "''Madjarite jumalale vannume, vannume: ei enam orjust kanna me!''". [[Lajos Kossuth]] ja mõned muud liberaalsed aadlikud, kes moodustasid [[Ungari Riigipäev|Riigipäeva]], pöördusid Habsburgide õukonna poole esindusvalitsuse ja kodanikuvabaduste nõuetega. Need sündmused tingisid [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]i, Austria vürsti ja välisministri tagasiastumise. Keiser Ferdinand nõustus Riigipäeva nõudmistega pärast 18. märtsi. Isegi kui Ungari pidi jääma keisririigi osaks "''personaaluniooni''" kaudu keisriga, tuli luua põhiseaduslik valitsus. Riigipäev võttis siis vastu Aprilliseadused, mis rajasid võrdsuse seaduse ees, seadusandluse, päriliku konstitutsioonilise monarhia ja lõpetasid maakasutuse üleandmise ja piiramise.

 

 

==== Galiitsia ====