1848. aasta revolutsioonid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
107. rida:
1848. aasta Ungari revolutsioon saavutas lühiajalist edu, kuna see purustati aastal 1849 Austria ja Vene armeede poolt. Sellest hoolimata oli sel suur mõju pärisorjade vabastamisele. See algas 15. märtsil 1848, kui Ungari patrioodid organiseerisid [[Pest]]is ja [[Buda]]s (nüüd Budapest) massidemonstratsioone, mis sundisid keiserlikku kuberneri nõustuma nende [[Ungari 1848. aasta revolutsionääride 12 punkti|12-punktilise nõudmisega]], mis sisaldasid nõudmisi ajakirjandusvabadusele, sõltumatule Ungari ministeeriumile Budas-Pestis, mis vastutab rahva valitud parlamendi ees, Rahvuskaardi moodustamisele, täielikule kodaniku- ja usuvõrdsusele, vandekohtule, riigipangale, Ungari armeele, võõrvägede (Austria vägede) väljaviimisele Ungarist, poliitiliste vangide vabastamisele ja Transilvaania ühendamisele. Sel hommikul loeti nõudmised ette koos [[Sándor Petőfi]] lihtsate luuleridadega "''Madjarite jumalale vannume, vannume: ei enam orjust kanna me!''". [[Lajos Kossuth]] ja mõned muud liberaalsed aadlikud, kes moodustasid [[Ungari Riigipäev|Riigipäeva]], pöördusid Habsburgide õukonna poole esindusvalitsuse ja kodanikuvabaduste nõuetega. Need sündmused tingisid [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]i, Austria vürsti ja välisministri tagasiastumise. Keiser Ferdinand nõustus Riigipäeva nõudmistega pärast 18. märtsi. Isegi kui Ungari pidi jääma keisririigi osaks "''personaaluniooni''" kaudu keisriga, tuli luua põhiseaduslik valitsus. Riigipäev võttis siis vastu Aprilliseadused, mis rajasid võrdsuse seaduse ees, seadusandluse, päriliku konstitutsioonilise monarhia ja lõpetasid maakasutuse üleandmise ja piiramise.
 
Revolutsioon kasvas vabadussõjaks Austria keisririigist, kui Horvaatia baan [[Josip Jelačić]] ületas Habsburgide võimu taastamiseks piiri. Uus [[Lajos Kossuth]]i juhitud valitsus oli esialgu Habsburgide vägede vastu edukas. Kuigi Ungari võttis oma vabaduse suhtes rahvuslikult ühtse seisukoha, toetasid mõned Ungari kuningriigi vähemused, sealhulgas Vojvodina serblased, Transilvaania rumeenlased ja mõned [[Ülem-Ungari]] slovakid Habsburgist keisrit ja võitlesid Ungari revolutsioonilise armee vastu. Lõpuks, pärast poolteist aastat kestnud võitlust revolutsioon purustati, kui Vene tsaar [[Nikolai I]] marssis rohkem kui 300 000 sõduriga Ungarisse. Ungari pandi seega jõhkra sõjaseisukorra alla, Austria võim taastati. Juhtivad mässulised, nagu Kossuth, põgenesid pagendusse või hukati. Pikapeale viis passiivne vastupanu pärast revolutsiooni [[Austria-Ungari kompromiss]]ini (1867), mis tähistas [[Austria-Ungari]] sündi.
 
==== Galiitsia ====