Tallinna saksa teater: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Draamateater.jpg|pisi|''NeuesTallinna Deutschessaksa Theatreteater. RevalFoto aastast 1910.]]

'''Tallinna saksa teater''' ([[saksa keel]]es ''Revaler Deutsches Theater'') oli aastatel 1795–1939 [[Tallinn]]as vaheaegadega tegutsenud [[teater]];, ühtlasi esimene kutseline Eesti teater Eestis.<ref name="EE"/>.

Teater kandis aastast 1809 nime ''Tallinna Teater'' (saksa keeles ''Revaler Theater''), aastast 1860 nime ''Tallinna Linnateater'' (saksa keeles ''Revaler Stadttheater'') ja aastast 1910 kandis nime '''Tallinna saksa teater'''.<ref name="EE"/>. 1910. aastal valmis praeguselteatri aadressiluus hoone, praeguse aadressiga Pärnu mnt. 5.

1939. aastal asus teater ''[[Umsiedlung|asus]]i'' teaterkäigus täies koosseisus ümber okupeeritud [[Poola]]sse ja jätkas tegevust [[Lodz]]is.<ref>Tallinna saksa teater Lodzis. [[Rahvaleht]], 20. jaanuar 1940, nr. 17, lk. 7.</ref>. Teatrihoone Tallinnas omandas [[Eesti Draamateater]].

[[Tallinna Saksa Teatri Selts]] vajas uut hoonet, mis mahutaks [[Tallinn]]as elavadelavaid sakslasedsaksa teatrihuvilisi (kogu linna elanikkonnast moodustasid sakslased 10%) ning olemaoleks samas oma sisuliselt lahenduselt võimalikult universaalne ja võimaldaks etendada nii [[draama]]tsid kui ka [[ooper]]iteid.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 21</ref>

Uue maja väljakuulutatudsaamiseks korraldatud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus kokku 61 kavandit Saksamaalt, Austriast, Soomest ja Venemaalt, võitjaks osutus [[Peterburi]] arhitektide [[Nikolai Vassiljev]]i (1875-1958) ja [[Aleksei Bubõr]]i (1876-1919) projekt „Ein"Ein vierblättiges Kleeblatt“Kleeblatt" („Neljaleheline'Neljaleheline ristikhein kujutisena“'),<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 23.</ref> , mis vastas tellijate soovile ja seadis eeskujuks [[Berliin]]i [[Hebbeli teatri]] (arhitekt [[Oskar Kaufmann]], valminud 1908). Ehitusmeister [[Friedrich Hübbe]] juhtimisel kestsid tööd 1909-1910aastatel 1909–1910.<ref>20. sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.</ref>

Valminud rustikaalse kivihoone eksterjööris vahelduvad klombitud paekivi pinnad sileda krohviga, stiililt vastab see põhjamaisele [[juugend]]stiilile ehk [[rahvusromantism]]ile, millele on omane seest-välja projektsioon:<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> : hoone eksterjöör peab jälgima siseruumide paigutust ja neile vabalt järgi andma.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 43.</ref>

Kõik fassaadid on liigendatud ja plastilised, erinevaid punastest tellistest katusepindu ilmestavad madalad tornikesed. Nurkades olevaid ümareendidümareendeid, millesse on paigutatud trepikojad, katavad sujuvad tornikiivrid.<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> Esi[[fassaad]]i ilmestavad kolm vertikaalset, läbi korruste kulgevat aknariba, mille vahele on paigutatud [[juugend]]likud reljeefsed figuurid (autor [[Riia]] skulptor [[August Volz]]), kelle loomingut leiab ka interjööridest).<ref>20.sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.</ref> Esimesed 25 dekoratsiooni maalis teatrile [[Eduard Poland]].<ref>- et, Kodumaalt - [[Näitelava]], nr 2, 1910</ref>

Sujuvavormilise [[frontoon]]i keskel on barokselt reljeefne [[Tallinna vapp]],<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> , mis pidi rõhutama, Linnaet teatrittegemist on Tallinna teatriga, ollesmis on ühtlasi Saksasaksa teater.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 55.</ref> Esifassaadi ilmestavad lisakska vertikaalselt ovaalseks venitatud aknad välimistes äärtes.