Johannes Pääsuke: erinevus redaktsioonide vahel

1912. aastal ehitas Johannes Pääsuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja 1912.–1914. aastani tegi ta 30 lühifilmi erinevatest Eestimaa kohtadest ja sündmustest, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi, kuid ka spordisündmusi, tähtpäevi ja kultuurielu. Peale selle tegi ta etnograafiafilme Eesti Rahva Muuseumi jaoks, enamik neist üles võetud väljasõitudel. Filmid linastusid [[Tartu]], [[Tallinn]]a, [[Narva]], [[Pärnu]] ja [[Võru]] kinodes. Kokku on Pääsuke teinud ligi 40 filmi, millest 10 on hoiul [[Eesti Filmiarhiiv]]is. Kahjuks on osa tööd hävinenud.

 

 

Revolutsiooniline hetk saabus aastal [[1914]], mil Pääsuke filmis, lavastas ja produtseeris esimese Eesti mängufilmi "[[Karujaht Pärnumaal]]". See poliitilise alatooniga satiirilist allegooriat sisaldav film rääkis [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]] toimetaja Jaan Karu ja baltisakslasest linnapea [[Oskar Brackmann]]i tülist. Filmis kajastus eestlaste ja baltisakslaste vaheline võimuvõitlus. Süžee keerleb karujahi ümber. Jõukas vanahärra Frackmann loeb hommikul ajalehest, et Pärnu metsades elav karu hoiab baltisaksa elanike hirmul. Pannakse kokku jahisalk ja minnakse karu otsima. Metsloom leitakse, kuid temast ei saada kuidagi jagu. Filmi kulminatsiooniks on hetk, mil karu vajub Frackmannile peale ja too jääb looma alla kinni. Samal ajal taanduvad löödud sakslased sündmuskohalt. Enne lõputiitreid esitatakse vaatajale info teksti näol, mis oli Eesti esimese filmi puhul väga julge kunstiline katsetus. Film oli Eestis väga edukas.