Liiv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
8. rida:
== Liigitamine ==
[[Pilt:Kvartsliiv_Tabina.jpg|pisi|left|Peeneteraline [[Gauja lade]]me liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis.]]
Liivast jämedamat purdsetet nimetatakse [[kruus]]aks ning peenemat [[aleuriit|aleuriidiks]]. Sõltuvalt valdavast terasuurusest jagatakse liivad '''ülijämedateks''' (1...2 mm), '''jämedateks''' (0,5...1 mm), '''keskmiseteralisteks''' (0,25...0,5 mm) ja '''peeneteralisteks''' (0,0625...0,25 mm). Tihti jagatakse liivad lihtsalt '''jämeliivaks''' ja '''peenliivaks'''. Selle järgi on jämeliiv purdsete valdava terasuurusega 0,5...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat [[fraktsioon (osakeste kogum)|fraktsioon]]i leiduda alla 50% sette [[maht|mahust]]. Peenliiv on purdsete valdava terasuurusega 0,0625...0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust.
[[Mineraal]]se koostise alusel eristatakse '''monomineraalset''' ja '''polümiktset liiva'''. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on [[kvartsliiv]]. [[Kvarts]] ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on [[Päevakivi|päevakivid]], [[Vilk|vilgud]], [[Amfibool|amfiboolid]], [[Pürokseen|pürokseenid]], [[glaukoniit]] ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed.
| |||