Imre Kertész: erinevus redaktsioonide vahel

'''Imre Kertész''' (sündinud [[9. november|9. novembrilnovemberl]] [[1929]] [[Budapest|Budapestis]] – [[31. märts]] [[2016]]) onoli [[ungari]] kirjanik. Tänu tema enda kogemustel põhinevatele [[holokaust|holokausti]] käsitlevatele kirjutistele on teda nimetatud [[Auschwitz|Auschwitzi]] vaimu vahendajaks. Aastal [[2002]] sai temast esimese Ungari kirjanikuna [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat.

Imre Kertész on sündinudsündis 9. novembril 1929 Budapestis usukauges [[juudid|juudi]] päritolu kodanlaseperes. Aastal [[1940]] astus ta Madáchi Gümnaasiumi. [[30. juuni|30. juunil]] [[1944]]. aastal, kui Kertész oli 14-aastane, saadeti ta 7000 juudi seas (kokku hävitati ligi pool miljonit Ungari juuti) [[Oświęcimi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaagrisse]], sealt suunati ta edasi [[Buchenwald|Buchenwaldi]] ja [[Zeitz|Zeitzi]]. Ta vabastati vangilaagrist 1945. aastal. Kertész on ühes intervjuus öelnud, et ta on mitteuskuv juut, kuid ometi juudina viidi ta Auschwitzi. Vangilaagris olles mõistis Kertész, et ta võib surma saada igal pool ja igal ajal – see eksistentsiaalne äratundmishetk sai tema loomingu jaoks otsustavaks.

[[Sigmund Freud]] ja [[Ludwig Wittgenstein]]. Huvitav fakt on, et Kertészil ei olnud trükimasinat, esmalt kirjutas ta pliiatsiga, hiljem pastakaga. Kertész ei astunud kunagi ametlikku kirjanike liitu ja tal polnud mingeid privileege. Ta elas koos oma naisega väikeses ühetoalises korteris ja tal polnud eriti võimalusi oma teoseid avaldada. PraeguViimasel elavadajal elasid Kertész ja ta naine

Kertész onoli tuntud nii romaanikirjaniku, esseisti kui ka tõlkijana. Kertészi loomingu põhiprobleemiks on nimetatud üksikisiku vabadust [[Totalitarism|totalitaarses]] ühiskonnas, mille kõrval on sama tähtis tegelaste esitatavate mõtteviiside ja erinevate keeleliste maailmade lepitamatus. Kõige enam on Kertész tuntust kogunud oma poolautobiograafilise teosega [[Saatusetus|„Saatusetus“]] (ung „Sorstalanság“ [[1975]]), mis on ühtlasi ka Kertészi esikteos. „Saatusetusele“järgnesid romaan [[Fiasko|„Fiasko“]] (ung „A kudarc“, [[1988]]), mis kirjeldab protogonisti elu ja mõtteid „Saatusetuse“ kirjutamise ajal, ja jutustus [[Kadiš sündimata lapsele|„Kadiš sündimata lapsele“]] (ung „Kaddis a meg nem született gyermekért“, [[1990]]), mille näol on tegemist [[genotsiid|genotsiidi]] kordumist kartva mehe monoloogiga, kus selgub, et mees ei ole nõus oma abikaasale last sigitama ja keelab ka oma tuttavatel lapsi saada. Koos eelnimetatud teostega moodustub [[2003]]. aastal ilmunud teos [[Likvideerimine|„Likvideerimine“]] (ung „Felszámolás“) tetraloogia, mille viimase osa tegevus jõuab välja tänapäevasesse Ungarisse.