Asukoha meetod: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tkivisik (arutelu | kaastöö)
Asukoha meetod on õigem kui teekonna meetod. Suunan teekonna ümber siia.
 
Tkivisik (arutelu | kaastöö)
Foer + Maguire allikad
1. rida:
'''Asukoha meetod''', tuntud ka kui mälupalee ja teekonna meetod (inglise keeles ''[[:en:Method of loci|method of loci]]''), on efektiivne [[mnemoonika]], kus mälusoorituse parandamiseks organiseeritakse info seda mõttes ette kujutades. Mõttes kujutletakse end mõnes paigas või teekonnal, mida hästi tuntakse. Meeldejäätavad sõnad või ideed tehakse mõttes piltideks ja asetatakse selle teekonna järjestikustesse silmapaistvamatesse kohtadesse.
: Näide: Kui peaks meelde jätma näiteks kõne võtmesõnad (palee, teekond, lill, auto), siis võib näiteks kujutleda teekonda kodust kooli või tööle ja esimesele erilisemale teelõigule kujutleda paleed, järgmisele rändurit (üks võimalik teekonna sümbol) alustamas teekonda, järgmisele lille jne.
 
Suur osa mäluspordi harrastajatest kasutab seda võtet<ref name="Foer">Joshua Foer. ''Moonwalking with Einstein'', New York: Penguin Press, 2011.</ref>. Kümnest edukast [[mälu maailmameistrivõistlus]]telt osavõtjast, kes keskmiselt üle 11 aasta mnemovõtteid kasutanud on, üheksa kasutas ka ühes ajukuvamisuuringus asukoha meetodit. [[Neuroteadus|Neuroteadlased]] leidsid, et nende suurepärase mälusooritusega inimeste aju ei erine oluliselt mäluspordiga mittetegelejate ajudest.<ref name="Maguire">{{cite journal |last= Maguire|first= E.A.|last2= Valentine |first2= E.R.|last3= Wilding|first3= J.M.| last4=Kapur|first4=N.|date=2002-12-16 |title= Routes to remembering: the brains behind superior memory.|url= |journal= Nature Neuroscience|publisher= |volume= 6|issue= 1|pages=90-95 |doi= http://doi.org/10.1038/nn988|access-date=2016-03-31}}</ref>
 
==Rakendusi==
9. rida ⟶ 11. rida:
* [[Mnemoonika]]
* [[Psühholoogia]]
 
==Viited==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Mälu| ]]