Herbivoor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
'''Rohusööja''' ehk '''herbivoor''' on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust. Herbivoori vastand on [[karnivoor]].Mõnikord eristatakse herbivooride seas [[fükofaag|füko]]- ehk algofaage, kes toituvad [[vetikad|vetikatest]]. Rohusööjad võivad olla sama väiksed kui mõned putukad, ningaga ka suuruselt võrreldavad elevantidega. Herbivoorid on primaartootjad ja nad on esimesed tarbijad toiduahelas. Erinevad organismid on jaotatud toiduahelas erinevatele troofilistele tasemetele. Rohusööjad kuuluvad teise troofilisele tasemele ning nad toituvad autotroofidest. Herbivooride organism on sageli kohastunud seedima või läbi töötlema kiudainerikast toitu. Näiteks hobustel ja teistel herbivooridel on laiad hambad ja tänu sellele saavad nad süüa ka kõvemaid materjale, näiteks puukoort. Mäletsejate magu on kaheosaline, kus esimeses osas aitavad taimset materjali lagundada spetsiaalsed bakterid. Bakterite poolt poolseeditud toit suunatakse uuesti mäletseja suhu teistkordseks mälumiseks.
 
'''Rohusööja''' ehk '''herbivoor''' on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust. Herbivoori vastand on [[karnivoor]].Mõnikord eristatakse herbivooride seas [[fükofaag|füko]]- ehk algofaage, kes toituvad [[vetikad|vetikatest]]. Rohusööjad võivad olla sama väiksed kui mõned putukad ning suuruselt võrreldavad elevantidega. Herbivoorid on primaartootjad ja nad on esimesed tarbijad toiduahelas. Erinevad organismid on jaotatud toiduahelas erinevatele troofilistele tasemetele. Rohusööjad kuuluvad teise troofilisele tasemele ning nad toituvad autotroofidest. Herbivooride organism on sageli kohastunud seedima või läbi töötlema kiudainerikast toitu. Näiteks hobustel ja teistel herbivooridel on laiad hambad ja tänu sellele saavad nad süüa ka kõvemaid materjale, näiteks puukoort. Mäletsejate magu on kaheosaline, kus esimeses osas aitavad taimset materjali lagundada spetsiaalsed bakterid. Bakterite poolt poolseeditud toit suunatakse uuesti mäletseja suhu teistkordseks mälumiseks.
Herbivoorid kulutavad sageli suure osa oma ajast söömisele. Näiteks elevandid söövad päevas 130 kg toitu ning selle koguse söömiseks võib neil kuluda kuni 18 tundi ööpäevas.
Mõned herbivoorid toituvad ainult surnud taime- ja loomajäänustest ning neid kutsutakse detrivoorideks.<ref> [http://education.nationalgeographic.org/encyclopedia/herbivore/ National Geographic Encyclopedic entry, herbivore]</ref>