Erinevus lehekülje "Verona" redaktsioonide vahel

Lisatud 918 baiti ,  4 aasta eest
P (Venezia > Veneetsia)
[[1263]] algas [[Scaligerid]]e (Della Scala) 127-aastane valitsusperiood Veronas. Vägivallaga võimule tulnud Scaligerid tõid perekondadevahelistest vastuoludest käärivasse linna rahu ja osutusid õiglasteks ning kultuurseteks valitsejateks. Nende valitsusaega meenutab [[Castelvecchio loss]].
 
[[1387]] alistasid Verona Milano [[Visconti]]d. [[1262]] oli [[paavst]] Otteone nimetanud Visconti [[Milano peapiiskop]]iks. [[1277]] võitis Otteone [[Desio lahing]]us [[gvelfid]] ja pani aluse Milanos Viscontide [[sinjoriia]]le. Matteo I kindlustas oma võimu [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] toel ja laiendas oma mõjuala [[Põhja-Itaalia]]s, kuid sattus vastuollu paavstiga. Tema valitsusajal kuulusid Viscontidele lisaks Milanole juba ka [[Alessandria]], [[Asti]], [[Como]], [[Navara]], [[Vercelli]], [[Bergamo]], [[Brescia]], [[Pavia]] ja [[Cremona]]. Gian Galeazzo Visconti sai 1395 [[Milano hertsog]]i, esimene Milano hertsog oli [[Milano]] isand [[Gian Galeazzo Visconti]], kes ostis tiitli 1395. aastal [[roomlaste kuningas|roomlaste kuninga]] [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]]i käest 100 000 [[floriin]]i eest ja 1397. aastal sai [[Lombardia hertsog]]i tiitli; tema valdusesse kuulus suurem osa Põhja-Itaaliast.
[[1387]] alistasid Verona Milano [[Visconti]]d. Neile järgnes Venezia võim ([[1405]]), mis kestis kuni [[Napoleon]]i tulekuni [[1797]]. aastal. [[Prantsusmaa]] võimule järgnes [[Austria]] võimuperiood, kuni kogu Veneto [[1866]] Itaaliaga ühendati.
 
Viscontidele järgnes [[1387]]Venezia alistasidvabariik|Venezia Verona Milano [[Viscontivabariigi]]d. Neile järgnes Venezia võim ([[1405]]), mis kestis kuni [[Napoleon]]i tulekuni [[1797]]. aastal. [[Prantsusmaa]] võimule järgnes [[Austria]] võimuperiood, kuni kogu Veneto [[1866]] Itaaliaga ühendati.
 
==Arhitektuurimälestised==
65 915

muudatust