Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
'''Berengar Frioolist''' ('''Berengario I'''; umbes [[845]] – [[16. aprill]] [[924]]) oli [[Friooli markkrahv]], [[Itaalia kuningas]] ja [[Frangi keiser]].
[[Pilt:Carolingian Empire map 1895.jpg|thumb|200px|Karolingide impeerium koos kagupoolse Friuli margiga pärast 843. aasta [[Verduni leping]]ut.]]
[[874]]. aastal sai Berengarist oma venna [[Unroch III]] surma järel [[Friuli mark]]krahv.
 
[[874888]]. aastal saiõnnestus Berengaristtal omaend vennakeskaegse [[UnrochItaalia IIIkuningriik (keskaegne)|Itaalia]] surma järel Friooli markkrahv. [[888]]. aastal õnnestus tal end Itaalia kuningas|kuningaks]] kroonida ning seejärel asus ta taotlema juba keisrikrooni[[Frangi keiser|Frangi keisri]] krooni. Ent Itaalias olid tugevad positsioonid ka [[Guido Spoletost|Spoleto Guidol]], kel õnnestus [[891]]. aastal keisrikroon enda ning Itaalia kuningakroon poeg [[Lamberto Spoletost|Lamberto]] kätte saada. SeejärelGuido liitusoli Berengarüks mõjukamaid [[IdaKesk-Frangi kuningas|Ida-Frangi kuningaItaalia]] valitsejaid, kes pärast [[ArnulfKarl (Frangi keiser)|ArnulfigaPaks]],u kellegasurma koosning nadFrangi suutsidimpeeriumi Guydlõplikku võita.kokkuvarisemist Temavaliti poegvastukaaluks LambertFriooli võitlesBerengarile agasamuti nendeItaalia vastu edasi, kuni hukkuskuningaks ([[898889]]. aastal jahiõnnetuss). JubaNende [[896]].vahel aastalpuhkes olika Arnulfvõitlus endaleFrangi haaranudkeisritiitli Itaaliapärast, kuningamille javõitis keisri tiitlidGuido, takes säilitas need kuni oma surmanisundis [[899891]]. aastal. Nüüdpaavsti püüdisennast Berengarkeisriks omaja võimupoeg ItaaliasLambertot taastada,[[Itaalia entkuningas|Itaalia põrkuskuningaks]] sealsetekroonima. aadlikeVäljaspool vastuseisule,Itaaliat kesei kutsusidtähendanud omatema valitsejakskeisritiitel hoopisaga [[Alam-Burgundia]]tegelikult kuningamidagi ning Berengar sõlmis liidu [[LouisIda-Frangi Pimekuningas|Louis'Ida-Frangi kuninga]]. Tollest[[Arnulf sai ka järgmine(Frangi keiser Louis III (Ludwig III) nime all|Arnulfiga]]. Ent [[902894]]. aastal võitissaigi BerengarGuido Louis'd ning ajas ta Itaaliast välja, võttes talt lubaduse, et ta enam kunagi oma võimu taastada ei püüa.Arnulfi Kuidpojalt [[905Zwentibold]].ilt aastalja tungisBerengarilt Louislüüa taasning Itaaliasseenamik ningItaaliat Berengartunnistas lasiBerengari takuningana. seejärel pimedaksTema torgata.poeg SeejärelLamberto olivõitles temaaga võimnende Itaaliasvastu kindlustatud.edasi, kuni hukkus [[915898]]. aastal krooniti ta viimaksjahiõnnetuss. ka keisriks.
 
Juba [[896]]. aastal oli Ida-Frangi kuningas Arnulf endale haaranud Itaalia kuninga ja keisri tiitlid, ta säilitas need kuni oma surmani [[899]]. aastal. Nüüd püüdis Berengar oma võimu Itaalias taastada, ent põrkus sealsete aadlike vastuseisule, kes kutsusid oma valitsejaks hoopis [[Alam-Burgundia]] kuninga [[Louis Pime|Louis']], tollest sai ka järgmine keiser Louis III (Ludwig III) nime all.
Kuid alates [[919]]. aastast algasid suured segadused, mis Berengari võimu kiiresti õõnestasid. Osad Itaalia aadlikud kutsusid uueks Itaalia kuningaks [[Ülem-Burgundia]] valitseja [[Rudolf II (Burgundia)|Rudolf II]] ning [[922]]. aastaks haaras too reaalse võimu Itaalias enda kätte. Berengar püüdis vastupanu osutada Frioolis, mis kannatas [[ungarlased|ungarlaste]] rüüsteretkede käes. [[924]]. aastal tapeti Berengar aga [[Verona]]s ühe oma kaaslase poolt. Pärast Berengari jäi unarusse ka keisritiitel, mille pälvis alles [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] ligi 40 aastat hiljem ([[962]]. aastal).
 
Ent [[902]]. aastal võitis Berengar Louis'd ning ajas ta Itaaliast välja, võttes talt lubaduse, et ta enam kunagi oma võimu taastada ei püüa. Kuid [[905]]. aastal tungis Louis taas Itaaliasse ning Berengar lasi ta seejärel pimedaks torgata. Seejärel oli tema võim Itaalias kindlustatud. [[915]]. aastal krooniti ta viimaks ka keisriks.
 
Kuid alates [[919]]. aastast algasid suured segadused, mis Berengari võimu kiiresti õõnestasid. Osad Itaalia aadlikud kutsusid uueks Itaalia kuningaks [[Ülem-Burgundia]] valitseja [[Rudolf II (Burgundia)|Rudolf II]] ning [[922]]. aastaks haaras too reaalse võimu Itaalias enda kätte. Berengar püüdis vastupanu osutada Frioolis, mis kannatas [[ungarlasedUngari vürstiriik|ungarlaste]] rüüsteretkede käes. [[924]]. aastal tapeti Berengar aga [[Verona]]s ühe oma kaaslase poolt. Pärast Berengari jäi unarusse ka keisritiitel, mille pälvis alles [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] ligi 40 aastat hiljem ([[962]]. aastal).
 
{{algus}}
54 156

muudatust