Makedoonia keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
14. rida:
'''Makedoonia keel''' on [[bulgaaria keel]]ele lähedane [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keel]]. Makedoonia keelt kirjutatakse [[kirillitsa]]s. Kirjakeel põhineb keskmurdel.
Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast.
== Keelesugulus ==
Makedoonia lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja [[Serbia-horvaadi keel|serbia-horvaadi]] keel. Viimasega tipnes keelekontakt [[Jugoslaavia]] riigi ajal, kui serbia-horvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik. Teisteks põhiliikmeteks on [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[uuskreeka keel|uuskreeka]] ja [[albaania keel]], mis kõik kuuluvad [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelkonna]] eri rühmadesse
== Keelekontaktid ==
28. rida:
Kaasaegsed klassifitseerimisküsimused on enamjaolt kujundatud poliitiliste ja sotsiaalsete tegurite poolt. Strukturaalselt moodustavad makedoonia, bulgaaria ja teised idapoolsed lõunaslaavi vormid dialektide kontiinumi, mis tekkis kirjanduskoolide Preslavi ja Ohridi kõrgaegadel ilmnenud lingvistiliste arengute tulemusena.
== Grammatika ==
Makedoonia grammatika on teiste slaavi keelte kõrval võrdlemisi analüütiline, kuna selles on kaotatud tavapärane slaavi käändesüsteem. Vabanetud on ka [[Infinitiiv|infinitiivist]] ja nimisõna käänetest (välja arvatud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vokatiiv&action=edit&redlink=1 vokatiivist] ja veel mõndadest kunagi kasutusel olnud muutelõppudest, mida võib veel tänaseni ajuti näha).
Slaavi keelte seas on makedoonia ja bulgaaria keel ainsad, milles on kasutusel [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Definitiiv&action=edit&redlink=1 definitiiv] ehk määrav artikkel, ning indoeuroopa keeltest ainsad, milles on kasutusel narratiivne kõneviis.
Kirjanduslik makedoonia keel on ainuke lõunaslaavi kirjalikest keeltest, millel on kolm definitiivi vormi.
Vastupidiselt inglise keelele lisatakse makedoonia keeles määrav artikkel alati järelliitena nimi- või omadussõna lõppu. Kuid kui nimisõnale eelneb omadussõna või omastav asesõna, siis määrav artikkel lisandub ühele viimastest. Selleks on olemas iga soo jaoks, nii ainsuses kui ka mitumuses, kolm vormi. Neid kutsutakse T(t), B(v) ja H(h) vormideks.<ref>http://learn-mk.com/lesson5.php?ckattempt=1</ref>
T(t) vorm osutab objekti ebamäärasele positsioonile (книга - a book; книгата - the book).
В (v) vorm tähistab objekti lähedast asetust (книгава - the book near me).
Н (n) vorm näitab objekti eemalasuvust (книгана - the book over there).
=== Nimisõnad ===
Makedoonia nimisõnad (именки, imenki) kuuluvad vastavalt nimisõnalõpule, kas mees-, nais- või kesksoo kategooriasse. Neil on olemas nii ainsus kui ka mitmus ning harva võivad minna ka käändesse (nt vokatiiv). Mitmuses nais- ja messugu omavahel ei eristata.
{| class="wikitable"
| rowspan="2" |
| colspan="3" |Ainsus
| colspan="3" |Mitmus
|-
|Meessoost
|Naissoost
|Kesksoost
|Meessoost
|Naissoost
|Kesksoost
|-
|Täpsustamata
|−ot (−от)
|−ta (−та)
|−to (−то)
| colspan="2" |−te (−те)
|−ta (−та)
|-
|Lähedane
|−ov (−ов)
|−va (−ва)
|−vo (−во)
| colspan="2" |−ve (−ве)
|−va (−ва)
|-
|Kauge
|−on (−он)
|−na (−на)
|−no (−но)
| colspan="2" |−ne (−не)
|−na (−на)
|}
=== Tegusõnad ===
Makedoonia keelel on kompleksne verbisüsteem. Üldistades omavad need järgnevaid karakteristikuid või kuuluvad antud kategooriatesse: ajavorm, meeleolu, isik, tüüp, [[transitiivsus]], hääl, sugu ning arv.
Vastavalt nendele liigitustele on kõik makedoonia keele verbid jagatud kolme suurde gruppi: a-, e- ja i-gruppi. Sealt edasi jaguneb i-grupp veel omakorda kolme alagruppi: a-, e- ja i- alagruppi. Selline jaotus on tekkinud arvestades lihtminevikus, ainsuses ning kolmandas isiksuses oleva verbi lõppu.
Tegusõnavormid võivad olla lihtsad ja komplekssed.
=== Eessõnad ===
Kuna makedoonia keel kaotas oma käändesüsteemi, siis on eessõnad olulisel kohal mitmete grammatiliste kategooriate moodustamisel ja väljendamisel. Tähtsaim eessõna on 'na' ( ‘kohta’, ‘peal’, ‘kuni, juurde’). Vormi suhtes võivad eessõnad olla kas lihtsad või komplekssed. Vastavalt eessõna tähendusele jagunevad need aja, koha, viisi ja koguse kategooriatesse.
==Vaata ka==
| |||