Vabadussammas (Riia): erinevus redaktsioonide vahel

Idee püstitada ausammas Läti iseseisvussõjas hukkunud võitlejatele tekkis 1920. aastate alguses. 27. juulil 1922 andis peaminister [[Zigfrīds Anna Meierovics]] käsu koostada "mälestussamba" kavandite võistluse reeglid. Võistluse võitis töö, mis kujutas 27 meetri kõrgust reljeefidega sammast. 57 kunstniku ühisprotesti tõttu sellest aga loobuti. 1923. aasta novembris kuulutati välja uus konkurss, kasutades esimest korda määratlust "vabaduse monument". Konkursil oli kaks võitjat ning 1925. aasta märtsis korraldati uus kinnine konkurss. Erimeelsuste tõttu žürii aga võitjat ei nimetanud. Lõpuks kuulutati 1929. aasta oktoobris välja viimane konkurss, mille võitis [[Kārlis Zāle]] töö "Mirdzi kā zvaigzne!" ('Sära nagu täht'). Ehitus algas 18. novembril 1931.<ref name="Latvijas Enciklopēdija"/> Monument püsitati kohta, kus oli asunud Riia varasem keskne monument, [[Peeter Suur]]eI ausammas Riias|Peeter Suure ratsakuju]]. Samba jaoks kasutati kokku 2500 tonni materjali. Vajaminev raha saadi eraannetajatelt. Vabadussammas avati pidulikult 18. novembril 1935.