Ludwig Vaga: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
 
'''Ludwig Vaga''' (sakslastele '''Ludwig I''' ja prantslastele '''Louis I''') ([[778]]–[[840]]) oli [[Frangi riik|Frangi riigi]] [[Frangi keiser|keiser]] aastail [[814]]–[[840]].
 
Ludwig Vaga oli [[Frangi riik]] kuninga [[Karl Suur]]e poeg. Karl Suur tegi 781. aastal oma kolmandast, siis kolmeaastasest pojast Ludwigist [[Akvitaania kuningriik|Akvitaania]] kuninga. Frangi riigile allutatud uus kuningriik sisaldas [[Akvitaania]], aga ka [[Septimaania|Gootia]] ja [[Karolingid]]e valdused [[Hispaania mark|Hispaanias]].
Ludwig Vaga oli [[Frangi riik]] kuninga [[Karl Suur]]e poeg.
 
Ta oli sügavusklik, kuid oli ka oskuslik sõjaväejuht (mida kinnitas Hispaania sõdades) ja valdas ka romaani, germaani, [[ladina keel|ladina]] ja [[kreeka keel]]t.
[[Pilt:Europe 814.jpg|thumb|300px|Euroopa enne Karolingide kodusõda (840-843): Lääne-Euroopa [[Karl Suur]]e surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal]]
 
[[813]]. aastal oli [[Rooma paavst]]i [[Leo III (paavst)|Leo III]] ja ta oma isa [[Karl Suur]] tõstnud ta kaaskeisriks, kroonides ta oma käega. See pidi näitama keisritiitli ilmalikku ja vaimulikku suveräänsust kõigi teiste, ka [[paavst]]luse suhtes. Kuni isa surmani valitses ta [[Akvitaania]]s, kust 814. aastal asus elama Frangi keisri keskusesse [[Aachen]]isse,
 
13. rida:
 
[[817]]. aastal kroonis ta oma vanema poja [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]]i kaaskeisriks.
==Frangi keisrina==
 
Juba peale Ludwigi trooniletõusu ja temapoolseid esialgseid ümberkorraldusi (tähtsamate ametikohtade ümberjaotamine oma poegade vahel) alustas tema onupoeg [[Bernhard (Itaalia)|Bernhard]], kes oli seni [[Itaalia kuningas]] tema vastu sõda, mille käigus talletehtitalle tehti ettepanek paluda Ludwigilt armu. Armuandmiseks Ludwigi juurde minnes ta vangistati ja vangistatuna tal ja ta kaaskondlasel torgati [[818]]. aasta aprillis silmad välja, mille tulemusena nad kahe päeva pärast surid<ref>[http://ynik.info/2009/01/09/zlodejjstva_ljudovika_blagochestivogo.html Злодейства Людовика Благочестивого]</ref>.
==Karolingide kodusõda==
 
Peale Irmegardi surma, uuesti abiellunud Ludwigil tekkisid poja [[Charles II Paljaspea|Charles]] sünniga lahkarvamused, esimesest abielust sündinud poegadega, kes kartsid alusega, et uus pärija vähendab nendepoolt päritavaid maavaldusi. Paavst [[Gregorius IV]] õhutusel alustas [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] sõjategevust isa Ludwigi vastu ning paavsti vahendusel toimunud läbirääkimiste tulemusena reetsid Ludwigi väed ta ning liitusid Lothariga. Ludwig alistus ning andis võimu üle Lotharile. Ludwig suleti vangistusse ning Judit pügati [[nunn]]aks ning suleti kloostrisse.
 
21. rida:
 
Juba tema eluajal jagasid ta pojad riigi omavahel, lõplikult sai see siiski teoks pärast Ludwigi surma, [[843]]. aastal [[Verduni lepe|Verduni leppega]].
 
Tema pojad [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]], kellest sai Kesk-Frangi riigi ([[Lotring]]i, [[Burgundia]] ja kaudselt ka [[Itaalia]] eelkäija) kuningas ja järgmine Frangi keiser,
[[Charles Paljaspea]] (Lääne-Frangi riigi ehk hilisema [[Prantsusmaa]] kuningas) ja
 
[[Ludwig Sakslane]] (Ida-Frangi riigi ehk hilisema [[Saksamaa]] kuningas).
 
== Isiklikku ja järglased==
Ludwig Vaga oli abielus kaks korda ning neil olid järglased:
*(1) [[Irmengard]]iga (−818)
** [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] (795–855), [[Kesk-Frangi riik|Kesk-Frangi riigi]] ([[Lotring]]i, [[Burgundia]] ja kaudselt ka [[Itaalia]] eelkäija) kuningas ja järgmine Frangi keiser,
** [[Ludwig Sakslane|Ludwig]] (806–876), [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigi]] ehk hilisema [[Saksamaa]] kuningas [[Ludwig Sakslane]]
*(2) [[Baieri hertsogkond|Baieri]] krahvi tütar Juditiga
** [[Charles II Paljaspea|Charles]] (823–877), [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigi]] ehk hilisema [[Prantsusmaa]] kuningas)