Frangi riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
72. rida:
[[File:Europe 533-600.jpg|pisi|300px|Euroopa aastatel 533–600]]
Chlodowechi katse allutada [[burgundid|burgunde]] kukkus [[500]]. aastal läbi, kuid järgnevalt purustas ta 507. aastal [[läänegoodid]] [[Vouillé lahing]]us, Lõuna-[[Gallia]]s ja haaras kontrolli [[Akvitaania]]s. Läänegootide kuningas [[Alarich II]] tapeti lahingus ja [[läänegoodid]], kes suundusid [[Ibeeria]]sse. Chlodovech liitis aga oma riigiga enamiku [[Akvitaania]]st ja läänegootide riigi pealinna [[Toulouse]].
[[509]]. aasta paiku tegi Chlodowech [[File:Francia at the death of Pepin of Heristal, 714.jpg|pisi|300px|left|Frangi kuningriigid, [[Pippin Herstalist|Herstali Pippini]] surma järel [[714]]]]▼
===Riigi jagunemine ===
511. aastal Chlodowech suri ning tema riik jagunes nelja poja vahel ([[511]]–[[561]] [[Chlothar I]], kes valitses [[Soissons]]'is, alates [[524]] ka [[Orleans]]<nowiki/>i üle, alates [[555]] ka [[Reims]]i üle ja alates [[558]] kogu Frangi riigi valitseja; [[511]]–[[558]] [[Childebert I]], valitses [[Pariis]]is, [[511]]–[[524]] [[Chlodomer I]], valitses Orleansis ja [[511]]–[[534]] [[Theuderich I]], valitses Reimsis).
[[File:Merovingian dynasty.jpg|pisi|[[Merovingid]]e frangi riigid: [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania]], [[Burgundia kuningriik|Burgundia]], [[Neustria]], [[Austraasia]] ja Frangi valitsejatest sõltuvad [[Alemannia]] ning [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ]]
[[File:Europe around 650.jpg|pisi|300px|Frangi riik ja selle piirialad u 650]]
{{Vaata|Frangi kuningate loend#Chlodowechi pojad}}
===Chlothar I ===
[[Chlothar I]] ([[511]]–[[561]]) ühendas frangi kuningriigid, ta päris aastaks [[558]] kõik frankide valdused. Ta taasjaotas frankide territooriumi oma nelja poja vahel, kuid neli kuningriiki sulasid kokku kolmeks, kui [[Charibert I]] aastal 567 suri: [[Sigibert I]] sai [[Austraasia]], [[Chilperich I]] sai [[Neustria]] ja [[Guntram]] sai [[Burgundia kuningriik|Burgundia]].
{{Vaata|Frangi kuningate loend#
Need kolm kuningriiki defineerisid Frangi riigi poliitilise jagunemise kuni [[Karolingid]]e esiletõusuni ja isegi pärast seda.
101. rida ⟶ 105. rida:
{{vaata|Majordoomus}}''ed [[7. sajand|7.]]–[[8. sajand]]il''
Pippiniididest ja Karolingidest majordoomused: [[Pippin Vanem]] ehk Pippin Landenist (580–640); [[Grimoald Vanem]] (643–662); [[Pippin Keskmine]] ehk Pippin Herstalist (687–714); [[Karl Martell]] (714–741); [[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]] (741–747); [[Pippin Lühike]] ehk Pippin Noorem ehk Pippin III ehk Pippin Väike (741–751).
▲[[File:Francia at the death of Pepin of Heristal, 714.jpg|pisi|300px
[[7. sajand]]i keskpaigast algas Frangi riigis nn [[laiskade kuningate ajastu]], mil riiki valitsesid [[majordoomus]]ed; kuningavõim nõrgenes. Sigiberti õukonnas domineerisid majordoomused. Aastal 657 õnnestus majordoomus [[Grimoald Vanem]]al panna oma poeg [[Childebert Lapsendatud]] troonile, kuhu see jäi aastani 662. Seejärel oli Austraasia valdavalt [[Pippiniidid]]est majordoomuste kuningriik ja nende võimubaas.
121. rida ⟶ 125. rida:
{{vaata|Karolingide keisririik}} (800–888), ''[[Karolingid]], [[Karolingide renessanss]]''
{{Vaata|Frangi kuningas}}: ''[[Pippin Lühike]], [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]], [[Karl Suur]], alates [[800]] [[Frangi keiser|keiser]]''
===Pippin III valitsusaeg ===
Paavst [[Stephanus II]] õnnistusega kukutas Karoling [[Pippin Lühike]] pärast aastat 751 ametlikult Merovingid ja võttis kontrolli riigi üle, tema ja ta järglased valitsesid kuningatena. Pippin III kuulutas end kuningaks [[751]], kroonis end ise [[752]], paavst kroonis ta [[756]]. [[741]]–[[756]] oli ta Frangi riigi [[majordoomus]]. Neustria, Austraasia ja [[Burgundia kuningriik]] ühendati siis ühe valitseja alla ning nimed "Neustria" ja "Austraasia" kadusid järk-järgult.
148. rida ⟶ 152. rida:
====Keisriks kroonimine====
{{Vaata|Frangi keiser}}: ''[[800]]–814 [[Karl Suur]] (umbes [[742]] – 814)
[[File:Sacre_de_Charlemagne.jpg|thumb|Leo III kroonib [[Karl Suur]]e keisriks. [[Jean Fouquet]], [[1455]]–[[1460]]]]
Rooma paavst (795–816) [[Leo III (paavst)|Leo III]] kroonis [[Karl Suur]]e [[Frangi keiser|Frangi keisriks]] aastal 800. Juba 795. aastal Leo III teavitas oma saamisest paavstiks Frangi kuningat [[Karl Suur]]t ning saatis talle Püha [[Peetrus]]e võtmed ja Rooma lipu. Karl Suur teatas paavstile, et tema ülesanne on kaitsta [[kirik]]ut ja kindlustada selle [[misjon]]itööd, kuid paavst võiks tema kuningriigi ning vägede eest palvetada. Leo III vastu algatatud tagandamise katses, milles teda süüdistati vandemurdmises ja abielurikkumises, saabus Karl Suur [[800]]. aastal [[Itaalia]]sse [[kirikukogu]]le, mis tegeles Leo III vastu suunatud vandenõu uurimisega. [[25. detsember|25. detsembril]] 800 läks Karl Suur [[Rooma Peetri kirik]]usse apostel Peetruse [[altar]]i ette [[palve]]tama. Pärast [[evangeelium]]i lugemist asetas paavst talle pähe keisrikrooni ja põlvitas tema ette. Karl Suurt tunnistas keisrina [[812]]. aastal ka [[Bütsantsi keiser]].
169. rida ⟶ 174. rida:
===Ludwig Vaga valitsusaeg ===
{{vaata|Ludwig Vaga}} ([[778]]–840), kaaskeiser alates [[813]] keiser [[814]]–840
[[817]]. aastal kroonis Ludwig Vaga oma vanema poja [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]]i kaaskeisriks. Pärast esimese naise Irmegardi surma uuesti abiellunud Ludwigil tekkisid poja [[Charles II Paljaspea|Charlesi]] sünniga lahkarvamused esimesest abielust sündinud poegadega, kes kartsid alusega, et uus pärija vähendab nende päritavaid maavaldusi. Paavst [[Gregorius IV]] õhutusel alustas [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] sõjategevust isa Ludwigi vastu ning paavsti vahendusel toimunud läbirääkimiste tulemusena reetsid Ludwigi väed ta ja liitusid Lothariga. Ludwig alistus ning andis võimu üle Lotharile. Ludwig suleti vangistusse ning Judit pügati [[nunn]]aks ning suleti kloostrisse. Lothari poolt kokku kutsutud kogunemisel, millel oli kavas Ludwig lõplikult võimult kõrvaldada, asusid Ludwigit kaitsma tema nooremad pojad Pippin ja Baieri [[Ludwig Sakslane|Ludwig]], mille tulemusena taastati Ludwigi võim ning ta ennistati keisritroonile. Juba tema eluajal jagasid ta pojad riigi omavahel, lõplikult sai see siiski teoks pärast Ludwigi surma, [[843]]. aastal [[Verduni lepe|Verduni leppega]].
[[Pilt:Europe 814.jpg|thumb|300px
[[Pilt:Partage de l'Empire carolingien au Traité de Verdun en 843.JPG|thumb|300px|Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843]]
==Riigi lagunemine==
184. rida ⟶ 190. rida:
:[[Pippin I (Akvitaania)|Pippin]]ile tagati [[Akvitaania kuningriik]], kuid ainult Karli eestkoste all.
{{Vaata|Lääne-Frangi riik}}, ''[[Kesk-Frangi riik]], [[Ida-Frangi riik]]''
===Karl III valitsusaeg ===▼
[[Karl III]], [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslase]] poeg, [[Ida-Frangi kuningas]] [[882]]–887, [[Frangi keiser]] [[879]]–887 ja [[Lääne-Frangi kuningas]] [[884]]–887 oli viimane valitseja, kes suutis taastada ajutiselt Frangi keisririigi ühtsuse (välja arvatud [[Alam-Burgundia]]). Karl III suutis Frangi impeeriumi ühtsuse küll taastada, kuid tema katsed peatada [[viikingid|viikingite]] ja [[araablased|araablaste]] röövretki kukkusid läbi ning tema vennapoeg [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulf]] haaras 887. aastal [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigis]] võimu enda kätte.▼
{{Vaata|Lothar I (Frangi keiser)}} [[840]]–855, ''[[855]]–875 [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]] ([[825]]–875), [[875]]–[[877]] [[Charles II Paljaspea]] (Karl II) ([[823]]–877)''
Pärast Kesk-Frangi kuningate väljasuremist jagasid Lääne- ja Ida-Frangi riikide valitsejad [[Meersseni leping]]uga aastal 870 Kesk-Frangi riigi omavahel. Nüüd oli Lääne-Euroopa jagatud kaheks pooleks: ühtne [[Lääne-Frangi riik]] (hilisem [[Prantsusmaa]]) ja [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigi]] vürstiriikide lõtv konföderatsioon, millest sai [[Saksa-Rooma riik]].▼
▲===Karl III valitsusaeg ===
{{vaata|Karl III Paks}} keiser [[881]]–[[887]]
▲[[Karl III]], [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslase]] poeg, [[Ida-Frangi kuningas]] [[882]]–887, [[Frangi keiser]] [[879]]–887 ja [[Lääne-Frangi kuningas]] [[884]]–887 oli viimane valitseja, kes suutis taastada ajutiselt Frangi keisririigi ühtsuse (välja arvatud [[Alam-Burgundia]]). Karl III suutis Frangi impeeriumi ühtsuse küll taastada, kuid tema katsed peatada [[viikingid|viikingite]] ja [[araablased|araablaste]] röövretki kukkusid läbi ning tema vennapoeg [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulf]] haaras 887. aastal [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigis]] võimu enda kätte.
▲Pärast Kesk-Frangi kuningate väljasuremist jagasid Lääne- ja Ida-Frangi riikide valitsejad [[Meersseni leping]]uga aastal 870 Kesk-Frangi riigi omavahel. Nüüd oli Lääne-Euroopa jagatud kaheks pooleks:
* ühtne [[Lääne-Frangi riik]] (843–987) (hilisem [[Prantsusmaa]]) ja
*[[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigi]] vürstiriikide lõtv konföderatsioon, millest sai [[Saksa-Rooma riik]].
{{vaata|Guido Spoletost}} [[891]]–894,'' [[894]]–[[898]] [[Lamberto Spoletost]], [[896]]–[[899]] [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulf]] (umbes [[850]] – 899), [[901]]–[[905]] [[Louis III Pime]] (Ludwig III), [[915]]–[[925]] [[Berengar Frioolist]]''
==Välislingid==
{{commonskat|Frankish Empire}}
| |||