Makedoonia keel: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Kõik lõunaslaavi keeled, sealhulgas makedoonia keel, moodustavad [[dialektide kontiinum]]i. Makedoonia keel koos bulgaaria keele ja serbia-horvaadi keele [[torlaki murre|torlaki murdega]] kuuluvad veel [[Balkani keeleliit]]u. Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks.
 
Enne keele normeerimist pidasid lingvistid makedoonia keele murdeid bulgaaria või serbia keele murreteks. Sarnaselt peeti ka torlaki keelt bulgaaria murdeks. Teisest küljest jäid mitmed makedoonia intellektuaalid seisukohale, et makedoonia keel on täiesti eraldiseisev bulgaaria ja serbia keelest, samade vaadetega olid mitmed lingvistid nagu [[Antoine Meillet]], [[André Vaillant]], [[MieczyslawMieczysław MaleckiMałecki]] ja [[Samuil Bernstein]]. Siiski on mõned keeleteadlased, eriti Bulgaarias, endiselt arvamusel, et makedoonia keel on vaid üks bulgaaria keele teisend või murre.
 
Selline vaade on aga poliitilselt ebakorrektne, mille peale on [[Olga Mišeska–TomićMišeska Tomić]] öelnud: "Makedoonia keel sarnaneb ehituselt bulgaaria keelele rohkem kui ükski teine lõunaslaavi keel. Ent selle standardi tuum ei koosnenud dialektidest või teisenditest, mida bulgaaria keele standardid kunagi moodustanud oleks. Järelikult selle autonoomia ei saanud tuleneda teadlikust kaugendamisest [[pluritsentriline keel|pluritsentrilise keele]] teisendist ja makedoonia keele standardid põhinesid dialektidel, mida polnud eelnevalt standardiseeritud."
 
Kaasaegsed klassifitseerimisküsimused on enamjaolt kujundatud poliitiliste ja sotsiaalsete tegurite poolt. Strukturaalselt moodustavad makedoonia, bulgaaria ja teised idapoolsed lõunaslaavi vormid dialektide kontiinumi, mis tekkis kirjanduskoolide Preslavi ja Ohridi kõrgaegadel ilmnenud lingvistiliste arengute tulemusena.