Veatõrjekood: erinevus redaktsioonide vahel

Veatõrjekoodide abil on võimalik vähendada [[seade|seadmete]] keerukust ning suurendada [[töökindlus]]t. Vigu avastavate ja korrigeerivate koodide puhul on õigete koodide arv märksa väiksem võimalike koodide arvust. Keelatud koode nimetatakse vigasteks koodideks. Lubatud ja keelatud koodide suhet iseloomustab koodi samm d. Tavalise [[kahendsüsteem]]i korral d=1, see tähendab, et kõik koodid on lubatud. Kui d=2, siis on [[lubatud kood|lubatud]] ja [[keelatud kood|keelatud]] koodide arv võrdne ning niisugune kood võimaldab avastada ühe vea. Kui avastatakse keelatud kood teatatakse sellest [[juhtseade|juhtseadme]] või [[süsteem|süsteemi]] [[operaator]]ile, kes teeb vastavad [[järeldus]]edjäreldused. Koodi sammu d=3 korral saab avastada korraga kahte viga. Kui eeldada, et korraga esineb vaid üks viga, siis saab niisuguse koodiga ka vigu parandada. Koodi sammu suurenemisel avarduvad ka vigade avastamise ning parandamise võimalused. Tuntumad veatõrjekoodid on [[Hammingi kood|Hammingi]] ja [[Mulleri kood|Mulleri]] koodid.