Makedoonia keel: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
}}
 
'''Makedoonia keel''' on [[bulgaaria keel]]ele lähedane [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keel]]. Makedoonia keelt kirjutatakse [[kirillitsa]]s. Kirjakeel põhineb keskmurdel.
 
Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast.
Lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja [[Serbia-horvaadi keel|serbia-horvaadi]] keel. Viimasega tipnes keelekontakt [[Jugoslaavia]] riigi ajal, kui serbia-horvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik.
 
== Liigitus ja seotus teiste lõunaslaavi keeltega ==
Kõik lõunaslaavi keeled, sh Makedoonia keel, moodustavad dialektide [[Kontiinum|kontiinumi]]. Makedoonia keel koos bulgaaria keele ja serbia-horvaadi keele [[torlaki murre|torlaki murdega]] kuuluvad veel [[Balkani keeleliit]]u (ehk keeltegruppi, millel on sarnased tüpoloogilised, grammatilised ja leksikaslsed omadused mitte [[keelesugulus]]e, vaid geograafilisest paiknemisest tulenevate keelekontaktide tõttu). Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks.
 
Makedoonia lähimad sugulaskeeled on bulgaaria ja [[Serbia-horvaadi keel|serbia-horvaadi]] keel. Viimasega tipnes keelekontakt [[Jugoslaavia]] riigi ajal, kui serbia-horvaadi keele õppimine oli koolis kohustuslik. Teisteks põhiliikmeteks on [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[kreeka keel]] ja [[Albaania keel|albaania]] keel, mis kõik kuuluvad [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keelkonna eri rühmadesse. Makedoonia ja bulgaaria keel eristuvad teravalt teistest lõunaslaavi ja [[Slaavi keeled|slaavi]] keeltest üldiselt. Näiteks on vabanetud [[infinitiiv]]ist ja nimisõna käänetest (välja arvatud [[vokatiiv]] ja veel mõned kunagi kasutusel olnud muutelõpud, mida võib veel tänaseni ajuti näha). Slaavi keelte seas on need kaks keelt ainsad, milles on kasutusel [[definitiiv]], ning indoeuroopa keeltest ainsad, milles on kasutusel narratiivne kõneviis.
 
Kõik lõunaslaavi keeled, sh Makedoonia keel, moodustavad dialektide [[Kontiinum|kontiinumi]]. Makedoonia keel koos bulgaaria keele ja serbia-horvaadi keele [[torlaki murre|torlaki murdega]] kuuluvad veel [[Balkani keeleliit]]u (ehk keeltegruppi, millel on sarnased tüpoloogilised, grammatilised ja leksikaslsed omadused mitte [[keelesugulus]]e, vaid geograafilisest paiknemisest tulenevate keelekontaktide tõttu). Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks.
Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast.
 
Enne keele normeerimist pidasid lingvistid makedoonia dialekte bulgaaria või serbia murreteks. Sarnaselt peeti ka torlakiani bulgaaria murdeks. Teisest küljest jäid mitmed makedoonia intellektuaalid, nagu [[Antoine Meillet]], [[André Vaillant]], [[Mieczyslaw Malecki]] ja [[Samuil Bernstein]], seisukohale, et makedoonia keel on täiesti eraldiseisev bulgaaria ja serbia keelest. Sellest sõltumata on mõned lingvistid, eriti Bulgaarias, endiselt arvamusel, et makedoonia keel on vaid üks bulgaaria keele teisenditest või selle dialektiks.
 
Taoline vaade on aga poliitilselt ebakorrektne, mille peale on [[Olga Mišeska–Tomić]] öelnud: “Makedoonia keel sarnaneb ehituselt bulgaaria keelele rohkem kui ükski teine lõunaslaavi keel. Ent selle standardi tuum ei koosnenud dialektidest või teisenditest, mida bulgaaria keele standardid kunagi moodustanud oleks. Järelikult selle autonoomia ei saanud tuleneda teadlikust kaugendamisest [[pluritsentrilise]] keele teisendist ja makedoonia keele standardid põhinesid dialektidele, mida poldud eelnevalt standardiseeritud.”
 
Kaasaegsed klassifitseerimisküsimused on enamjaolt kujundatud poliitiliste ja sotsiaalsete tegurite poolt. Strukturaalselt moodustavad makedoonia, bulgaaria ja teised idapoolsed lõunaslaavi vormid dialektilise kontiinumi, mis tekkis kirjanduskoolide Preslavi ja Ohridi kõrgaegadel ilmnenud lingvistiliste arengute tulemusena.
 
==Vaata ka==
8

muudatust