Makedoonia keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
SilleMi (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
12. rida:
}}
 
'''Makedoonia keel''' on [[bulgaaria keel]]ele lähedane [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaavi keel]]. Teda eristatakseMakedoonia omaettekeelt keelenakirjutatakse alateskirillitsas 20.ning sajandita keskpaigastpõhineb keskmurdel.
 
Lähimateks sugulaskeelteks on bulgaaria ja [[Serbia-horvaadi keel|serbia-horvaadi]] keel. Viimasega tipnes keelekontakt veel [[Jugoslaavia]] olemasolu aegadel, kui serbia-horvaadi keel oli osa kohustuslikust õppeprogrammist.
Makedoonia keelt kõneldakse [[Makedoonia]]s, [[Albaania]] ja [[Kreeka]] Makedooniaga piirnevates piirkondades ning [[Bulgaaria]] edelaosas.
 
Kõik lõunaslaavi keeled, sh Makedoonia keel, moodustavad dialektide [[Kontiinum|kontiinumi]]. Makedoonia keel koos bulgaaria ja serbia-horvaadi murde [[torlakianiga]] kuuluvad veel [[Balkani poolsaar|Balkani poolsaare]] keeleliitu (ehk keeltegruppi, mis jagavad sarnaseid tüpoloogilisi, grammatilisi ja leksikalisi omadusi, mitte geneetiliste sarnasuste, vaid geograafilise paiknemise tõttu). Bulgaarias peetakse makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks.
Kirjakeel põhineb keskmurdel. Makedoonia keelt kirjutatakse kirillitsas.
 
Teisteks põhiliikmeteks on [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[kreeka]] ja [[Albaania keel|albaania]] keeled, mis kõik kuuluvad [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keelkonna eri geneetilistesse harudesse. Makedoonia ja bulgaaria keel eristuvad teravalt teistest lõunaslaavi ja [[Slaavi keeled|slaavi]] keeltest üldiselt. Näiteks on vabanetud [[infinitiivist]] ja nimisõna käänetest (v.a [[vokatiiv]] ja veel mõned kunagi kasutusel olnud muutelõpud, mida võib veel tänaseni ajuti näha). Slaavi keelte rühmast ainukesena on kasutusel [[definitiiv]] ning indoeuroopa keeltest tuju narratiiv (narrative mood).
Makedoonia keelt peetakse Bulgaarias bulgaaria keele murdeks.
 
Teda eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast.
 
==Vaata ka==