Nikolai Repnin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
Repnin osales [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]], astudes vabatahtlikuna [[kindralfeldmarssal]]i [[Stepan Apraksin]]i armeesse. Ta ilmutas vaprust lahingus [[Groß-Jägersdorf]]i all, [[Königsberg]]i vallutamisel ja [[Küstrin]]i piiramisel. [[1758]] ülendati ta [[kapten]]iks, [[1760]] oli ta juba [[polkovnik]] ja osales [[Zahhar Tšernõšov]]i korpuse koosseisus [[Berliin]]i vallutamises. [[1762]] ülendati ta [[kindralmajor]]iks ja [[22. september|22. septembril]] 1762 pälvis ta [[Püha Anna orden]]i.
 
1762–1763 oli Repnin Venemaa saadik [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]]l ja [[1763]]–[[1769|69]] [[Rzeczpospolita|Poolas]], kus koordineeris nn. [[Repnini seim]]i tegevust. [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõjas]] juhatas Repnin [[diviis]]i ja [[korpus (sõjandus)|korpus]]t. [[1775]]–[[1776|76]] oli ta erakorralise saatkonna juht [[Osmanite riik|Türgis]]. Järgmises [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]] juhatas Repnin diviisi ja oli ajutiselt ([[Grigori Potjomkin]]i äraolekul) Vene vägede ülemjuhataja.
 
Pärast krahv [[George Browne]]'i surma oli Repnin [[1792]]–98 [[Riia asehaldurkond|Riia]] ja [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] [[kindralkuberner]], samuti [[Leedu kindralkuberner]]. [[1796]]. aastast oli Repnin [[feldmarssal]]. Ta juhatas Vene vägesid [[Kościuszko ülestõus]]u mahasurumise ajal, kuid rohkem nimeliselt, sest põhivägesid juhatas [[Aleksandr Suvorov]].