Redaktsioon: 23. märts 2016, kell 20:20 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 106 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. märts 2016, kell 21:07 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 106 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
10. rida: [[903]]. aastal kuulutas Ludwig välja [[Raffelstetteni tollieeskirjad]], mis oli ainus varakeskaja Euroopas [[tollimaks]]e reguleeriv [[õigusakt]]. Raffelstetten oli koht [[Doonau]]l, kus mööduvatelt laevadelt tollimaksu võeti, ja see asus [[Linz]]ist mõne kilomeetri allavoolu, tänapäeva [[Asten]]is. Peamised kaubanduspartnerid olid [[Bütsants]] ja [[Kiievi-Venemaa]]. Tema valitsusajal kannatas maa rängalt [[ungarlased\|ungarlaste]] rüüsteretkede all. [[900]]. aastal rüüstas ~~nende~~ üks ungarlaste vägi rängalt [[Baieri hertsogkond]]a, aga teise suutsid [[markkrahv]] [[Luitpold (Baieri markkrahv)\|Liutpold]] ja [[Passau]] piiskop Richeri väed puruks lüüa. [[901]]. aastal laastasid ungarlased [[Kärnteni mark]]i. [[904]]. aastal kutsusid sakslased ungarlaste vaimse juhi [[Kurszán]]i, kes oli [[Árpád]]i kaasvalitseja, läbirääkimistele, kuid mõrvasid ta kogu kaaskonnaga, misjärel Árpád sai ungarlaste ainuvalitsejaks. [[906]]. aastal rüüstasid ungarlased kahel korral [[Saksimaa]]d ja [[907]]. aastal andsid nad baierlastele ränga hoobi, tappes ka markkrahvi Liutpoldi. Ludwig proovis sõjaväge ka ise juhtida, aga tema vägi löödi Pressburgi ([[Bratislava]]) all puruks. [[908\|Järgmisel aastal]] oli Saksimaa ja [[Tüüringi]] kord ning [[909]]. aastal käisid ungarlased koguni [[Švaabimaa]]l ja [[Ülem-Burgundia]]s. Ludwig III suri kõigest 18-aastasena [[Maini-äärne Frankfurt\|Maini-äärses Frankfurdis]] ja maeti oma isa kõrvale [[Regensburg]]i Püha Emmerami kloostrisse.

Ludwig III Laps: erinevus redaktsioonide vahel