Ludwig III Laps: erinevus redaktsioonide vahel

Ludwig oli kuninga ja keisri Arnulfi ning tema abikaasa Ota (Oda, Uta) ainus poeg ning sai kuningaks tolle surma järel, olles vaid 6-aastane. Ta krooniti [[4. veebruar]]il [[900]]. aastal ja see on esimene Saksa kuninga kroonimine, mille kohta on kirjalikke andmeid.

Ludwigil oli vanem poolvend, väljaspool abielu [[871]]. aastal sündinud [[Zwentibold]], kes valitses Arnulfi armust [[Lotring]]is. Pärast Arnulfi surma keeldus Zwentibold Ludwigile allumast ja kuulutas Lotringi iseseisvaks. Aadli toetus kuulus aga Ludwigile, nad hakkasid mässama ja mässuline krahv [[Reginhar]] tappis Zwentiboldi. Zwentiboldil polnud pärijaid ja Ludwig sai tema maad endale.

[[903]]. aastal kuulutas Ludwig välja [[Raffelstetteni tollieeskirjad]], mis oli ainus varakeskaja Euroopas [[tollimaks]]e reguleeriv [[õigusakt]]. Raffelstetten oli koht [[Doonau]]l, kus mööduvatelt laevadelt tollimaksu võeti, ja see asus [[Linz]]ist mõne kilomeetri allavoolu, tänapäeva [[Asten]]is. Peamised kaubanduspartnerid olid [[Bütsants]] ja [[Kiievi-Venemaa]].

Tema valitsusajal kannatas maa rängalt [[ungarlased|ungarlaste]] rüüsteretkede all. [[900]]. aastal rüüstas nende üks vägi rängalt [[BaierBaieri hertsogkond]]ita, aga teise suutsid [[markkrahv]] Liutpold ja [[Passau]] piiskop RicherRicheri väed puruks lüüa. [[901]]. aastal laastasid ungarlased [[KärntenKärnteni mark]]iti. [[904]]. aastal kutsusid sakslased ungarlaste vaimse juhi [[Kurszán]]i, kes oli [[Árpád]]i kaasvalitseja, läbirääkimistele, kuid mõrvasid ta kogu kaaskonnaga, misjärel Árpád sai ungarlaste ainuvalitsejaks. [[906]]. aastal rüüstasid ungarlased kahel korral [[Saksimaa]]d ja [[907]]. aastal andsid nad baierlastele ränga hoobi, tappes ka markkrahvi Liutpoldi. Ludwig proovis sõjaväge ka ise juhtida, aga tema vägi löödi Pressburgi ([[Bratislava]]) all puruks. [[908|Järgmisel aastal]] oli Saksimaa ja [[Tüüringi]] kord ning [[909]]. aastal käisid ungarlased koguni [[Švaabimaa]]l ja [[Ülem-Burgundia]]s.