Jost Gippert: erinevus redaktsioonide vahel

Aastal 1972 lõpetas Gippert Leibniz gümnaasiumi [[Essen]]<nowiki/>is, Saksamaal. Aastatel 1972-1977 õppis ta Marburgi Ülikoolis ja [[Berliini Vaba Ülikool|Berliini Vabas Ülikool]]<nowiki/>is võrdlevat keeleteadust, indoloogiat, japanoloogiat ja sinoloogiat (Hiina keelt ja kirjavara).<ref>http://turfan.bbaw.de/bilder/aktuelles/comstworkshop-voraeufigesprogramm.pdf</ref> Aastal 1977 sai ta doktorikraadi tööst kus käsitles infinitiivi käändevorme Indoeuroopa keelte süntaksis. Aastatel 1977-1990 töötas ta uurijana ja loengupidajana [[Berliin]]<nowiki/>i, [[Viin]]<nowiki/>i ja [[Salzburg]]<nowiki/>i ülikoolides. Aastal 1991, idamaise arvutilingvistika uurimisassistendina töötades, sai ta Bambergi Ülikoolis habilitatsiooni esimese teadustööga iraani keele laensõnadest Armeenia ja Gruusia keeltes.   

Gippert on TITUS projekti (Indogermaani tekstide ja kõnede tesaurus)<ref>http://titus.[3]uni-frankfurt.de/indexe.htm?/index.htm#Dtabelle</ref> asutaja ja juht. Oma algusest alates, aastast 1987, on projekti eesmärk olnud erinevate indoeuroopa ja lähikeelte

kirjalikult salvestatud materjalide täielik digitaalne kättesaadavus. Aastal 1999 alustas ta ARMAZI projekti (Kaukaasia Keeled ja Kultuurid: Elektrooniline Dokumentatsioon), [4]<ref>http://armazi.uni-frankfurt.de/indexe.htm?index.htm#dInstitut</ref> mille eesmärk oli luua ulatuslik Kaukaasia keelte materjalide kogumik. See projekt tootis Gruusia Rahvusliku Korpuse (Georgian National Corpus (GNC). Aastast 2010 on Gippert juhtinud keskust “Digitaalsed Humanitaarteadused Hesseni Liidumaas: Integreeritud Tekstipõhiste Korpuste Töötlemine ja Analüüs”, ja selle raames üksust “Federal Offensive for the Development of Scientific and Economic Excellence” (LOEWE projekt). Keskus on tulemus koostööst Frankfurdi Goethe Ülikooliga ja [[Darmstadti Tehnikaülikool]]<nowiki/>iga, koos täiendava toetusega Frankfurdi Goethe Muuseumiga.