Otto I (Saksa-Rooma keiser): erinevus redaktsioonide vahel

Aastal [[950]] mürgitati [[Itaalia kuningas]] [[Lothar II (Itaalia)|Lothario II]]. Koos oma poja [[Adalberto]]ga kuningaks saanud [[Berengario II]] tegi Lothario lesele Adelheidile ettepaneku abielluda Adalbertoga. Kui Adelheid sellest keeldus, vangistas Berengario Adelheidi [[951]] [[Garda]] lossi torni. Adelheidil õnnestus põgeneda ning ta siirdus koos tütre [[Itaalia Emma|Emmaga]] [[Canossa]]sse. Sealt kutsus ta appi [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] Otto I, kes oli kasvatanud Adelheidi venda [[Konrad III (Burgundia)|Konradit]]. Otto saavutas Berengario üle võidu, abiellus ta [[951]] kuningalinnas [[Pavia]]s Adelheidiga, võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest ning hakkas ise [[Lombardia]]-Itaalia kuningaks, jättes asekuningaks Berengari. [[952]]. aastal [[Augsburg]]is toimunud Saksa-Rooma riigipäeval tehtud otsuse järgi säilitas Berengar II Itaalia, kuid pidi loobuma Itaalia kuningriigi [[Verona mark|Verona margist]]. Viimane liideti Otto venna hertsog [[Heinrich I (Baieri)|Heinrich I]] valitsetava [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonnaga]]. Samal ajal liideti Verona margiga ka [[Istria mark]], millest sai selle üks krahvkondi. Aastatel [[952]]–[[975]] (teistel andmetel [[951]]–[[962]]) olid nii [[Kärnteni mark]] kui Verona mark [[Baieri hertsog]]ite kontrolli all, moodustades massiivse Itaalia, Saksamaa ja slaavi lääni, mida valitsesid sakside [[Saksi dünastia|Ottoonide dünastia]] sugulased.

 

 

Kui aastal 960 ründas Berengar [[Kirikuriik]]i, vallutas paavst [[Johannes XII]] kutsutud kuningas Otto [[Itaalia ajalugu#Saksa-Rooma riik|Itaalia]] [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|kuningriigi]]. Ta võttis endale ka [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] tiitli ja sellest ajast alates olid Itaalia kuningad alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik.