Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 19 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
[[File:SZENTK~1b.jpg|thumb|Ungari kroon]]
[[File:Esztergom Basilica.jpg|thumb|[[Esztergom]]]]
9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajad ungarlased vürst [[Árpád]]i juhtimisel, rajades [[Ungari vürstkond|Ungari vürstkonna]]. Ungarlased tegid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]]us. Vürst István ehk [[István I|Püha István]] ([[997]]–[[1001]] vürst, [[1001]]–[[1038]] kuningas ([[Ungari kuningriik]])) võttis vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks.
 
15. sajandil algas võitlus läände pürgivate [[türklased|türklastega]] ning [[1526]]. aastal said ungarlased [[Mohácsi lahing]]us lüüa. Ida-Ungari liideti otseselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari [[Austria]]ga. [[Karpaatide bassein]]i idaosas asetsevast [[Transilvaania]]st sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv [[vasallriik]]. Aastatel [[1683]]–[[1699]] vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati [[Habsburgid|Habsburgidele]] täielikult.