Ungari vürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Vürstkond kui sõdalaste riik koos vastse sõjalise jõuga viis läbi jõulisi sõjaretki [[Konstantinoopol]]ist Kesk-Hispaaniani ja alistas aastatel 907 kuni 910 vähemalt kolm suurt Ida-Frangi armeed. Ungarlastel õnnestus suruda ''de iure'' [[Baieri hertsogkond|Baieri]]-Ungari piir [[Enns (Fluss)|Ennsi]] jõeni (aastani 955) ja vürstkonda ei rünnatud sellest suunast 100 aastat pärast [[Bratislava lahing]]ut. Hootised Ungari kampaaniad kestsid aastani 970, siiski tähistasid kaks sõjalist kaotust [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]] aastatel [[Lechi lahing (955)|955 (Lechfeld)]] ja [[Arkadiopolise lahing (970)|970 (Arkadiopolis)]] nihet Ungari vürstkonna arengus.

Uus Ungari riik oli [[kristlus]]e piiril. 10. sajandi teisest poolest kristlus õitses, kui Saksamaalt saabusid katoliku misjonärid. 945. ja 963. aasta vahel nõustusid peamised vürstkonna ametikandjad (Gyula ja Horka) kristluse vastu võtma. Aastal 973 ristiti Géza I ja kõik tema majakondsed ning keiser Otto I-ga sõlmiti ametlik rahu; aga ta jäi sisuliselt paganaks isegi pärast ristimist: Géza sai oma isalt Taksonylt [[Paganlus|paganliku]] vürsti hariduse. Esimene Ungari benediktiinide klooster asutati aastal 996 vürst Géza poolt. Géza valitsusajal loobus rahvas lõplikult oma rändavast eluviisist ja muutus mõnekümne aasta jooksul pärast [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingut]]ut kristlikuks kuningriigiks.