Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 1918 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
===Kodusõjad ja vabariigi langus===
Ajavahemikul 133–30 eKr toimusid [[Rooma kodusõjad]], mis viis vabariigi lan guseni. Eelnevad edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja uued maadevaldused aitasid kaasa ülikute rikastumisele, samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavaldusi võlgade katteks suurmaaomanikele müüma. Vabariiklik riigikorraldus ei vastanud maailmariigiks muutunud Rooma vajadustele. [[Liitlassõda|Liitlassõja]] (90 —88 eKr) tulemusena anti [[Rooma kodanik]]u õigused kõigile Itaalia elanikele. Vabariiklik riigikorraldus oli loodud omal ajal Rooma linnriigi valitsemiseks ja eeldas, et iga [[kodanik]] saab osaleda [[rahvakoosolek]]u või [[senat]]i töös. Samuti pidid kodanikud moodustama sõjaväe. Suureks kasvanud riigi kodanike enamus ei käinud võib-olla kordagi elus Roomas ega osalenud mingil viisil riigiasjades. Sõjaväe põhiosa moodustasid aga liitlased, kel polnud otsustamisõigust. Rahvakoosoleku enamuse moodustasid [[proletaar]]id, kes polnud sõjaväekohuslased. Nad kasutasid kodanikuõigusi, kuid ei täitnud kodanikukohustusi. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritati lahendada reformidega: vendadest rahvatribuunide [[Gracchus]]te poolt reformikatse 2. sajandi lõpul eKr talupoegade vaesumise takistamiseks.
{{vaata|Rooma vabariigi kriis}}
 
[[133 eKr|133. aastal eKr]] liideti [[Lusitania]] (tänapäeva [[Portugal]]).
[[File:NE 200bc.jpg|pisi|Vahemere ümbruse maad pärast teist Puunia sõda]]
===Marius ja Sulla===
[[Kolmas Puunia sõda|Kolmandas Puunia sõjas]] ([[149 eKr|149]]–[[146 eKr]]) Rooma liitlasena osalenud [[Numiidia]] oli kiiresti arenenud ja muutunud väga jõukaks riigiks. Numiidia troonivõitlust ära kasutades alustas Rooma 111 eKr sõda (111-105) Numiidia kuninga [[Jugurtha]] vastu. Jugurthal õnnestus algselt pikka aega ära osta Rooma väepealikke ja need ei pidanud tema vastu otsustavat sõjategevust. Rahvakoosoleku poolt vastu senati tahet konsuliks valitud talupojaseisusest [[Gaius Marius]]el õnnestus kiiresti võita Jugurthat, kes viidi Rooma ja hukati seal. Teistkordselt konsuliks valitud populaarne Marius korraldas ümber Rooma sõjaväe. Seni olid teenistuskohustuslikud olnud jõukamad rahvakihid, kes pidid endile ise varustuse hankima. Talupoegade, sõdurite põhiosa, arvu järsk vähenemine põhjustas sõjaväe nõrgenemise. Varasemalt maakaitseväe süsteemilt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele ning leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. Mariusega algas faas Rooma arengus, mil palgaleegionide juhid võitlesid valitseja koha pärast Rooma riigis. Numiibia kuningas ahelais Rooma toonud Marius jäi vastloodud leegionide toe­tusel illegaalselt edasi [[konsul]]ikohale, kuigi tema ametiaeg lõppes. [[Gaius Marius]] saavutas võite ka kimbrite ja teutoonide üle ning valiti konsuliks koguni viiel aastal järjest ([[104 eKr|104]]–[[100 eKr]]). [[100 eKr]] otsustas Marius avalikust elust tagasi tõmbuda, kuid [[91 eKr]] naasis ta taas poliitikasse, kuna puhkes [[Liitlassõda]]. Pärast selle lõppu algas sõda [[Pontos (riik)|Pontos]]e kuninga [[Mithridates VI]] vastu ning Roomas puhkes lühikese kodusõda, mille võitis [[Lucius Cornelius Sulla]]. Marius pages Aafrikasse. Ta naasis sealt aga [[87 eKr]], kui Sulla oli parajasti sõjas Mithridatesega, ning valiti 86. aasta konsuliks. Kuid ta suri juba aasta algul, ehkki tema toetajad säilitasid Roomas võimu veel kuni [[82 eKr]], mil Sulla naasis sõjast ja kehtestas diktatuuri.
 
Sõjas [[Pontos (riik)|Pontos]]e kuninga [[Mithridates VI]]-ga (89–63 eKr) sõdides hõivas Rooma uusi maid Aasias. 302 eKr oli Pärsia ülikusoost [[Mithridates I]] rajanud [[Pontos (riik)|Pontose riigi]], mis sai 281 eKr kuningriigiks ja mille pealinn oli [[Amaseia]]. Kui Rooma oli [[Seleukiidid]] Väike-Aasiast välja tõrjunud, alustas [[Pharnakes I]] (u 185 – u 170 eKr) vallutussõdu; kuningriigi uueks pealinnaks sai [[Sinope]]. Suurima ulatuse ja võimsuse saavutas Pontos Mithridates VI ajal, kuid sai kolmes sõjas Roomalt lüüa ja muudeti 64 eKr [[Rooma provintsid|Rooma provintsiks]].
 
===Orjade ülestõusud===
[[132 eKr]] toimus mässajate [[ristilöömine|ristilöömisega]] lõppenud [[Sitsiilia orjade sõjad|orjade ülestõus Sitsiilias]] ja [[104 eKr]] orjade ülestõus Sitsiilias. 74–71 eKr toimus Itaalias [[Spartacus]]e juhtimisel antiikaja suurim [[Spartacuse ülestõus|orjade ülestõus]].
===Numiidia vallutamine===
[[Kolmas Puunia sõda|Kolmandas Puunia sõjas]] ([[149 eKr|149]]–[[146 eKr]]) Rooma liitlasena osalenud [[Numiidia]] oli kiiresti arenenud ja muutunud väga jõukaks riigiks. Numiidia troonivõitlust ära kasutades alustas Rooma 111 eKr sõda (111-105) Numiidia kuninga [[Jugurtha]] vastu. Jugurthal õnnestus algselt pikka aega ära osta Rooma väepealikke ja need ei pidanud tema vastu otsustavat sõjategevust. Rahvakoosoleku poolt vastu senati tahet konsuliks valitud talupojaseisusest [[Gaius Marius]]el õnnestus kiiresti võita Jugurthat, kes viidi Rooma ja hukati seal.
 
[[Kolmas Puunia sõda|Kolmandas Puunia sõjas]] ([[149 eKr|149]]–[[146 eKr]]) Rooma liitlasena osalenud [[Numiidia]] oli kiiresti arenenud ja muutunud väga jõukaks riigiks. Numiidia troonivõitlust ära kasutades alustas Rooma 111 eKr sõda (111-105) Numiidia kuninga [[Jugurtha]] vastu. Jugurthal õnnestus algselt pikka aega ära osta Rooma väepealikke ja need ei pidanud tema vastu otsustavat sõjategevust. Rahvakoosoleku poolt vastu senati tahet konsuliks valitud talupojaseisusest [[Gaius Marius]]el õnnestus kiiresti võita Jugurthat, kes viidi Rooma ja hukati seal. Teistkordselt konsuliks valitud populaarne Marius korraldas ümber Rooma sõjaväe. Seni olid teenistuskohustuslikud olnud jõukamad rahvakihid, kes pidid endile ise varustuse hankima. Talupoegade, sõdurite põhiosa, arvu järsk vähenemine põhjustas sõjaväe nõrgenemise. Varasemalt maakaitseväe süsteemilt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele ning leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. Mariusega algas faas Rooma arengus, mil palgaleegionide juhid võitlesid valitseja koha pärast Rooma riigis. Numiibia kuningaskuninga ahelais Rooma toonud Marius jäi vastloodud leegionide toe­tusel illegaalselt edasi [[konsul]]ikohale, kuigi tema ametiaeg lõppes. [[Gaius Marius]] saavutas võite ka kimbrite ja teutoonide üle ning valiti konsuliks koguni viiel aastal järjest ([[104 eKr|104]]–[[100 eKr]]). [[100 eKr]] otsustas Marius avalikust elust tagasi tõmbuda, kuid [[91 eKr]] naasis ta taas poliitikasse, kuna puhkes [[Liitlassõda]]. Pärast selle lõppu algas sõda [[Pontos (riik)|Pontos]]e kuninga [[Mithridates VI]] vastu ning Roomas puhkes lühikese kodusõda, mille võitis [[Lucius Cornelius Sulla]]. Marius pages Aafrikasse. Ta naasis sealt aga [[87 eKr]], kui Sulla oli parajasti sõjas Mithridatesega, ning valiti 86. aasta konsuliks. Kuid ta suri juba aasta algul, ehkki tema toetajad säilitasid Roomas võimu veel kuni [[82 eKr]], mil Sulla naasis sõjast ja kehtestas diktatuuri.
===Sõjategevus germaanlastega===
{{Vaata|Alemannid}}, ''[[sueebid]]''
[[113 eKr|113]]–[[101 eKr]] toimusid roomlaste esimesed kokkupõrked [[kimbrid|kimbrite]] ja [[germaanlased|germaanlastega]] nende sõjakäikude ajal [[Gallia]] piirialadel.
 
===Rooma kodusõjad===
{{vaata|Rooma kodusõjad}}
{{vaata|Liitlassõda}} (91–88 eKr), Rooma ja mitme selle Itaalia liitlase vahel, tulemuseks Rooma võit
{{vaata|Sulla esimene kodusõda}}, [[Lucius Cornelius Sulla]] toetajate ja [[Gaius Marius]]e vägede vahel, tulemuseks Sulla võit. Marius pages Aafrikasse.
{{vaata|Sertoriuse sõda}}, (83–72 eKr), Rooma ja Gaius Mariuse toetaja [[Quintus Sertorius]]e juhitud ''Hispania'' provintside vahel, tulemuseks Sulla võit.
{{vaata|Sulla teine kodusõda}}, (82–81 eKr), Sulla ja Mariuse toetajate vahel, tulemuseks Sulla võit.
{{vaata|Lepiduse mäss}}, (77 eKr) ehk konsul [[Marcus Aemilius Lepidus]]e mäss Sulla režiimi vastu. Mäss suruti maha.
{{vaata|Catilina vandenõu}}, (63–62 eKr) senati ja poliitik [[Lucius Sergius Catilina]] toetajate vahel, tulemuseks senati võit.
 
Sõjas [[Pontos (riik)|Pontos]]e kuninga [[Mithridates VI]]-ga (89–63 eKr) sõdides hõivas Rooma uusi maid Aasias. 302 eKr oli Pärsia ülikusoost [[Mithridates I]] rajanud [[Pontos (riik)|Pontose riigi]], mis sai 281 eKr kuningriigiks ja mille pealinn oli [[Amaseia]]. Kui Rooma oli [[Seleukiidid]] Väike-Aasiast välja tõrjunud, alustas [[Pharnakes I]] (u 185 – u 170 eKr) vallutussõdu; kuningriigi uueks pealinnaks sai [[Sinope]]. Suurima ulatuse ja võimsuse saavutas Pontos Mithridates VI ajal, kuid sai kolmes sõjas Roomalt lüüa ja muudeti 64 eKr [[Rooma provintsid|Rooma provintsiks]].
 
===Rooma-Pärsia sõjad===
{{vaata|Rooma-Pärsia sõjad}}, ''[[Seleukiidide riik]]''
[[File:Seleucid-empire-323BCE.png|pisi|Seleukiidide riik ([[312 eKr]]–[[63 eKr]]) kõrghetkel]]
Seleukiidide riigi ehk Süüria kuningriigi keskuseks oli [[Antiookia]]. Lagunedes tekkisid [[Pergamon]]i, [[Baktria]], [[Partia]] jt riigid. [[141 eKr]] loovutati eraldunud [[Partia]]le veel ka [[Mesopotaamia]] alad. {{kas|[[64 eKr]]}} muudeti piirkond Rooma impeeriumi [[provints]]iks.
===Triumviraadid===
{{vaata|Triumviraat}}
{{vaata|Gallia sõjad}} ''([[58 eKr|58]]-[[50 eKr]])''
 
===Caesari kodusõda===
{{vaata|Julius Caesar}}
Julius Caesar alustas [[49 eKr]] [[Rubico]]t ületades [[Rooma kodusõjad|kodusõda]], mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma [[diktaator]]iks. [[Caesari kodusõda]] (49–45 eKr), peeti Julius Caesari ja senati [[optimaadid|optimaatide]] [[fraktsioon]]i, mida esialgu juhtis [[Gnaeus Pompeius Magnus]], vahel ja lõppes Caesari võiduga.
 
Caesar ületas [[Rubico]], piirijõe tema provintsi ''Gallia Cisalpinaga''', millega puhkes kodusõda, kuna provintsi valitsejal oli keelatud s'javäega pma valitsemispiirkonnast lahkuda. Senat tegi Pompeiusele ülesandeks [[Rooma]] linna kaitsmise. 49. aasta lõpus eKr anti Pompeiusele ülemjuhataja volitused, ent lõhestatus tema leeris jätkus. Jaanuaris [[48 eKr]] maabus Caesar Kreekas ning mõlemad armeed marssisid [[Dyrrhachium]]i, kus Caesar [[Dyrrhachiumi lahing]]us oleks äärepealt kaotanud. [[Pharsalose lahing]]us [[Tessaaalia]]s sai Pompeius [[9. august]]il [[48 eKr]] hävitavalt lüüa.
{{vaata|Caesari kodusõda}} ''(49–45 eKr)'', ''[[Rubico ületamine]]''
Rahulolematud [[senaator]]id mõrvasid Caesari märtsi [[iidid]]e ajal 44 eKr.
===Süüria ja Palestiina===
Rooma riigi poliitik ja väejuht [[Gnaeus Pompeius]] vallutas [[Süüria]] ja [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]].
54 385

muudatust