Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot: erinevus redaktsioonide vahel

[[1816]]–[[1817]] külastas ta [[Alpid|Alpe]] ja [[Püreneed|Püreneesid]]. Alpides üritas ta tõusta 4634 m kõrgusele [[Monte Rosa]]le ja jõudis kõrguseni 3915 m. Püreneedes tõusis ta kõrguselt teisele tipule [[Maladeta]]le (3375 m) ja teada olevaltteadaolevalt esimese inimesena kõrguselt kolmandale tipule [[Monte Perdido]]le (3355 m).<ref name=alpiklubi>[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]</ref>

Aastal [[1829]] juhatas ta Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse ja käis [[26. september|26. septembril]] 1829 koos [[Hatšatur Abovjan]]i, kahe Arguri talupoja ja kahe 41. jäägrerrügemendijäägripolgu küti saatel [[Suur-Ararat]]i tipus (5165 m kõrgusel)<ref>Reise zum Ararat. Friedrich Parrot, Berlin 1834</ref>. See oli osa uurimisretkest, mille käigus uuriti [[Maa (planeet)|Maa]] [[gravitatsioon]]i ja [[magnetism]]i, [[orograafia]]t, [[mäestik]]e [[geoloogia|geoloogilist]] ehitust, [[lumepiir]]i kõrgust, [[kliima]]t ja [[taimestik]]u kõrgusvööndeid. Sellega loetakse teda tänapäevase [[mägironimine|mägironimise]] rajajaks.<ref name=alpiklubi/>