Galina Višnevskaja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
5. rida:
== Elulugu ==
Galina Višnevskaja sündis [[25. oktoober|25.oktoobril]] [[1926]]. aastal [[Leningrad]]is. Vanemad hülgasid Galina ja jätsid ta kuue nädala vanusena
Galina kasvas üles [[Kroonlinn]]as vanaema Darja Ivanova hoole all. Elati [[ühiskorter]]is, see oli tol ajal ainus võimalus. Korter oli viietoaline, igas toas elas eri perekond - kokku 14 inimest, kes kõik kasutasid ühte kööki, väljakäiku ja vannituba. Seda peeti väikese elanike arvuga korteriks, teistes oli elanikke tunduvalt rohkem.<ref>[http://www.pravmir.ru/tri-voprosa-dlya-galiny-vishnevskoj/] Pravmir.ru</ref>
59. rida:
== Looming ==
Višnevskaja esimesed rollid [[Suur Teater|Suures Teatris]] olid Tatjana [[Pjotr Tšaikovski]] ooperis "[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]", Leonore [[Ludwig van Beethoven]]i ooperis „[[Fidelio]]“ ja Kupava [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i [[ooper]]is „Lumehelbeke“.<ref>[http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Culture/Teatr/_69.php] Teatrientsüklopeedia</ref> Kõik need osad sobisid suurepäraselt tema olemuse, avatud loomuse, nooruse ja õiglustundega ning tõid talle edu. Tol ajal oli kombeks ooperite stseene ümber teha, et need vastaksid ideoloogilisele ettekirjutusele. Lisaks lavastati palju kaasaja- või revolutsiooniteemalisi oopereid, kuhu pandi osalema teatri parimad jõud. Lauljad teenisid nende etenduste pealt suuri preemiaid, kuid publikut need saali ei toonud.
[[1950. aastad|1950. aastatel]] valmisid suurepärased rollid: Cherubino [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i ooperis „[[Figaro pulm]]“, Katharina [[Vissarion Šebalin]]i [[ooper]]is „Tõrksa taltsutus“, peaosad [[Giuseppe Verdi]] ooperites "[[Aida]]" ja "[[Traviata]]" ning [[Giacomo Puccini]] ooperis "[[Madama Butterfly]]", Marfa [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i „[[Tsaari mõrsja]]s“, Liza [[Pjotr Tšaikovski]] ooperis „[[Padaemand]]“. [[Tosca]] rollis ei suutnud Višnevskaja ennast kaua aega ette kujutada, kuid hiljem sai sellest üks tema lemmikrolle. [[Suur Teater|Suure Teatri]] repertuaar oli üsna piiratud, aastakümneid mängiti samu etendusi.<ref>[http://gallery-mt.narod.ru/pages-o/vishnevskaya.html] Muusikateatri meistrite fotogalerii</ref>
Višnevskaja kontsertrepertuaari hulka kuulusid [[Modest Mussorgski]] „[[Surma laulud ja tantsud]]“. Selle tsükliga jõudis Višnevskaja oma lavalise ja vokaalse meisterlikkuse haripunkti. Ta oli elus palju surma näinud ja mitu korda ise surmasuus olnud. Surmast lauldes suutis ta kõiki kujundeid vaimusilmas ette kujutada ja lavalisse vormi valada. [[Dmitri Šostakovitš]] pühendas Višnevskajale „[[Surma laulude ja tantsude]]“ [[orkestratsioon]]i.<ref>[https://my.mail.ru/mail/viktorlaskin/video/927/2447.html] Moje Video@mail.ru</ref>
69. rida:
[[1959]]. aastal sõitis Višnevskaja koos riikliku [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestriga]] esimest korda [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] võõrusetendustele, kus publik teda ovatsioonidega vastu võttis. Kriitikud panid ta ühte patta tolleaegsete parimate lauljatega ja ta sai pakkumisi järgmisteks esinemisteks.<ref>[http://www.nytimes.com/2012/12/12/arts/music/galina-vishnevskaya-electrifying-soprano-dies-at-86.html?pagewanted=all&_r=1] New York Times 11.12.2012</ref> Järgmise viieteist aasta jooksul välismaal käies ei näinud ta tegelikult midagi peale hotellide ja ooperiteatrite, alati eelseisvaks etenduseks keskendudes. Töögraafik oli tihe, kuna artisti välismaale saates pidi kutuuriministeerium võimalikult lühikese ajaga temast kõik välja pigistama, et tema pealt võimalikult palju raha teenida. Välismaal maksti muidugi hästi, kuid enamiku sellest võtsid võimud endale ja artistile jäi kätte rangelt kindlaks määratud palgamäärale vastav summa. Sellegipoolest olid välisreisid ainus võimalus materiaalseid hüvesid nautida.
Višnevskaja ja [[Mstislav Rostropovitš]] andsid ka koos kontserte, kuigi kahel nii suurel
[[1965]]. aastal hakati [[Lenfilm]]is tegema filmooperit [[Dmitri Šostakovitš]]i ooperi „[[Katerina Izmailova]]“ ehk „[[Mtsenski maakonna Macbeth]]“ põhjal. Višnevskaja sai selles peaosa.<ref>[http://www.playbillarts.com/news/article/6574.html] PlaybillArts News 31.05.2007</ref> See ooper oli [[1936]]. aastal ametliku ideoloogia poolt pihuks ja põrmuks tehtud ning kaua aega seda [[Venemaa]]l ei mängitud. Palju probleeme tekitas filmis olev voodistseen. Kuigi näitlejate kinni katmise ja palja ihu varjamisega nähti suurt vaeva, hakkas pärast filmi ekraanile jõudmist ikkagi saabuma hulgaliselt kirju pahastelt nõukogude kodanikelt, kus kurdeti, et [[Nõukogude Liit|Nõukogue Liidus]] näidatakse ooperit, kus naine magab mehega ühes voodis. Film oli küll halvastu helindatud, kuid sellegipoolest suurepärane linateos. Kahjuks pärast Višnevskaja lahkumist [[Venemaa]]lt seda enam ekraanile ei lastud. Filmi alguses üles loetud osatäitjate hulgas tema nime ei ole.
| |||