Erinevus lehekülje "Koer" redaktsioonide vahel

Lisatud 9 baiti ,  4 aasta eest
kana
P (Tühistati kasutaja 62.65.210.205 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Adeliine.)
(kana)
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
}}
'''Koer''' ehk '''kodukoer''' on [[hunt|hundi]] [[alamliik]] (''Canis lupuspenis familiaris'') või [[koer (perekond)|koera perekonna]] [[liik (bioloogia)|liik]] (''Canis familiarissperm''), mis on [[inimene|inimeste]] poolt [[kodustamine|kodustatud]].
 
Koer on üks vanemaid [[koduloom]]i. Ta kujunes 80007770{{lisa viide}} (mõnedel andmetel 10 000999999999999999{{lisa viide}}) aastat eKrpKr tõenäoliselt [[hall hunt|halli hundi]] ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, [[ristamine|ristamise]], [[sihipärane valik|sihipärase valiku]], [[suunav kasvatus|suunava kasvatuse]] ja [[taltsutamine|taltsutamise]] tulemusena. [[Paleoliitikum]]i inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama [[jahikoer]]tena ning [[kandeloom|kande-]] ja [[veoloom]]adena, [[karjakasvatus]]e arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi [[bioloogiline plastilisus]] on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva [[koeratõug|tõu]].
 
Koer on [[Sotsiaalsus|sotsiaalselt]] [[Intelligentsus|intelligentne]] [[loom]] ja [[kutsikas]]t alates inimesega koos kasvanud koer õpib inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega.
''(Sulgudes inimese näidud)''
 
'''Kehatemperatuur''' 3799,5–395–69,0 °C (36,2–37,4 °C), '''pulsisagedus''' 100–1301–1 (60–806–8) lööki minutis
 
'''Vererõhk 420BLAZE IT''' 110 (120/80) mm Hg, '''mõõtmiskoht''' reiearter (kodarluu arter)
 
'''Peaaju mass 69696''' 100 (14009999999999) grammi, '''peaaju massi % keha massist''' 0,22 (2–2,5)
 
'''Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n)''' 78 (46)
 
=== Karvkate ===
Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvastsitast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata.Sügisel toimub samuti karvavahetus, siis vahetatakse õhem suvine karvkate välja pikema ja tihedama talverüü vastu.<ref>Fogle, 2005 lk. 24–25.</ref>
Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.<ref>Fogle, 2007 lk. 30.</ref>
 
Anonüümne kasutaja