Elektriline õhusõiduk: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Helios in flight.jpg|pisi|Elektri jõul lendav [[mehitamata õhusõiduk]] vaidtiib lennuk [[NASA Helios]]]]

Aastal 1973 valmistasid [[Fred Militky]] ja [[Heino Brditschka]] [[mootorpurilennuk]]i [[Brditschka HB-3]] põhjal [[elektrilennuk]]i [[Militky MB-E1]] – see oli esimene täissuurusesinimest kandev lennuk, mis oli võimeline kandma inimest ja mis lendas ainult elektrienergia jõul. Heino lendas sellega samal aastal 14 minutit.<ref name=JAWA74>{{netiviide | URL = http://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1973/1973%20-%202937.html | Pealkiri= Jane's All the World's Aircraft 1974-75| Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

[[NASA Pathfinder|NASA Pathfinder, Pathfinder Plus]], [[NASA Centurion|Centurion]] ja [[NASA Helios|Helios]] olid hübriidlennukid, millesmillel kasutati nii päikese- kui ka kütuseelemente, millelennuki väljatöötamist rahastas [[AeroVironment]], Inc. aastatel 1983–2003 [[NASA]] keskkonnauuringute õhusõidukite ja sensorite tehnoloogia programmi alt.<ref name=heliosfact>{{netiviide | URL = http://www.nasa.gov/centers/dryden/news/FactSheets/FS-068-DFRC.html | Pealkiri = NASA Helios factsheet |Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref><ref name= wiki /> 11. septembril 1995 Pathfinder'iga püstitati mitteametlik absoluutne kõrgusrekord (15,24 km) päikeseenergial lendavate õhusõidukite klassis 12-tunnisel lennul [[NASA Dryden]]i.<ref name=heliosfact/> Pärast edasisi modifikatsioone võeti lennuk kasutusele USA mereväes Hawaii saarel [[Kauai]]. 7. juulil 1997 püstitati Pathfinder'iga uus absoluutne kõrguserekord (21,8 km) päikeseenergia jõul lendavate õhusõidukite klassis, mis oli samuti rekord propellerlennukite klassis.<ref name=heliosfact/>

14. august 2001 saavutas Helios absoluutse kõrgusrekordi (29,52 km) [[FAI]] klassis U (eksperimentaalne / uus tehnoloogia) ja [[FAI]] klassis U-1.d (kaugjuhitav mehitamata õhusõiduk: kaaluga 500–2500 kg), samuti absoluutse kõrgusrekordi propeller-õhusõidukitelennukite klassis.<ref name= faiorg>{{netiviide | URL = http://www.fai.org/fai-record-file/?recordId=7354 | Pealkiri = Aviation and Space World Records |Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref> 26. juunil 2003 Helios Prototype purunes lennu ajal ja kukkus Vaiksesse ookeani [[Hawaii saared|Hawaii saarte]] lähedal pärast [[turbulents|turbulentsete]] õhuvoolude läbimist, mis lõpetas programmi edasise arenduse.

[[Antares 20E]] on abielelktrimootoriga, 20-meetrise tiivaulatusega 42 [[kW]] nimivõimsusega harjadeta alalisvoolumootoriga ja [[Liitium-ioonaku|liitium-ioonakudega]] [[purilennuk]]. Laetud akugaakud saitagavad tõusta maapinnasttõusu 3000 meetri kõrgusele.<ref name= AntaresH3>{{netiviide | URL = http://www.lange-flugzeugbau.com/htm/english/news/news.html | Pealkiri = SWR.de The Research Aircraft Antares DLR H2 and Antares H3|Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref> Esimene lend toimus 2003. aastal. Antares 20E oli esimene elektrimootoriga lennukpurilennuk, millele väljastati lennukõlblikus-sertifikaat. 2011 võideti selle purilennukiga Berblingeri võistlus,<ref name="2011 Berblinger competition">{{netiviide | URL = http://www.berblinger.ulm.de/en | Pealkiri=2011 Berblinger competition | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref> ambitsioonikaima õhusõidukina rohelise energia klassis. [[Antares 23E]], 23-meetrine versioon 20E-st, suurema tiivaulatuse ja aerodünaamilise väärtusega, varustatud sama abimootorisüsteemiga kui 20E ja Arcus E'gi. [[Antares 23E]] lendas esimest korda 2011. aasta detsembris, 2012. aasta alguses hakati ehitama sarjana.