Elektriline õhusõiduk: erinevus redaktsioonide vahel

[[QinetiQ Zephyr]] on kerge, päikeseenergia jõul lendav mehitamata lennuk (droon), mille töötas välja [[Suurbritannia]] sõjatööstuse firma [[QinetiQ]]. 23. juulist 2010 on selle lennukiga saavutatud mehitamata lennukite kategoorias kestuslennu rekord, ajaga kaks nädalat (336 tundi).<ref name="BBC20100723">{{netiviide| URL =http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-10733998| Pealkiri ='Eternal plane' returns to Earth|Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref> Lennuk on valmistatud tugevdatud süsinikkiudpolümeer- komposiidist, 2010. aasta versioon kaalub 50 kg<ref name="BBC20100717">{{netiviide | URL = http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-10664362| Pealkiri = Zephyr solar plane flies 7 days non-stop| Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref> (2008. aasta modifikatsioon kaalub 30 kg, tiivaulatus 22,5 meetrit).<ref name="BBC20100717"/> Lennuki akude laadimiseks kasutatakse päikesekiirgustpäikesepaneele, laadides päevasel ajal liitium-väävelakusid, mis toidavad lennuki mootoreid elektrienergiaga öisel ajal. Lennuk on konstrueeritud luure-/jälgimislendudeks ja sidepidamiseks.<ref name= wiki />

[[Airbus]] on koostöös ettevõttega [[Aero Composite Saintonge]] välja töötanud erinevaid elektrilisi õhusõidukeid. Kaheistmeline lennuk, nimega [[Airbus E-Fan|E-Fan]], on varustatud liitiumakudega toitmaks kahte elektrimootorit, millest igaüks ajab ringi mitmelabalisi impellereid. Testlend toimus 2014. aasta aprillis [[Mérignac lennuvälja]]l, Prantsusmaal, maandudes rohkearvulise vaatajaskonna ette, Prantsuse tööstusminister [[Arnaud Montebourg]] nende seas. Airbusi inimesed on öelnud, et neil on plaan hakata õige pea välja töötama kommertslikku elektrimootoritega lennukit.<ref>{{netiviide | URL = http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-2613186/Forget-electric-cars-Airbus-unveils-plans-fly-battery-powered-PLANES-20-years.html |Pealkiri=Airbus unveils plans for battery-powered PLANES within the next 20 years | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref><ref>{{netiviide | URL = http://www.avweb.com/avwebflash/news/Airbus-Announces-Electric-Aircraft221922-1.html |Pealkiri=Airbus Announces Electric Aircraft | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

The ENFICA-FC on [[Euroopa Komisjon]]i projekt, õppimaks ja demonstreerimaks kütuseelementidega elektri jõul liikuvaid õhusõidukeid peamise või abiveojõuallikana. Kolmeaastane projekt realiseerub kütuseelementidega varustatud kergekaaluliseülikerge lennuki valmimisena.<ref name = "ENFICA" >{{netiviide | URL = http://www.enfica-fc.polito.it | Pealkiri = ENFICA-FC Official Website |Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

Esimene kommertslikultkommertsliku toodetudabielektrimootoriga õhusõiduk oli iseseisvalt õhku tõusev purilennuk [[Alisport Silent Club]]i iseseisvalt õhku tõusev purilennuk. Sellega lennati esimest korda 1997. aastal. Jõuallikaks on 13 kW alalisvoolumootor, mida toidab 40 kg, 1,4 kWh aku.<ref name="SilentElectric">{{netiviide | URL = http://www.alisport.com/eu/eng/silent_b.htm|Pealkiri = Electric Self-launch Sailplane| Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

2007. aasta aprillis Elektriliste õhusõidukite korporatsioon alustas elektrimootori komplektide müügiga nime [[ElectraFlyer]] altall, tehes kergekaalulisteultrakergete õhusõidukitelennukite omanikele ümberehitusedümberehitamise lihtsamaks ja kiiremini teostatavaks.

[[AirVenture]] lennushowl 2007 [[Sonex Aircraft]] teatas, et nad töötavad erinevate jõuallikatest valikuvariantide kallal, kaasa arvatud elektrielektrijõul jõullendava liikuva õhusõidukilennuki kallal. Elektrilennuk 54 kW harjadeta alalisvoolumootoriga elektrilennuk [[Waiex]], koos uut tüüpi kontrolleriga, lendas esimest korda detsembris 2010, mida veab edasti 54 kW harjadeta alalisvoolumootor koos uut tüüpi kontrolleriga. Elektrienergia saadakse 14,5 kWh liitium-polümeerakudest, andes sõidurõõmulennurõõmu 1 tundtunniks.<ref name="Sonex">{{netiviide | URL = http://www.sonexaircraft.com/press/releases/pr_072407.html|Pealkiri = Sonex Aircraft, LLC and AeroConversions Unveil E-Flight Initiative for Sport Aircraft Alternative Energy Research & Development | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref><ref name="AvWeb">{{Netiviide| URL = http://www.avweb.com/avwebflash/news/sonex_waiex_electric_motor_aircraft_first_flight_203741-1.html|Pealkiri = Sonex Flies Electric Airplane | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

Uue [[Hiina]] elektrilennuki ehitamisest mainiti esimest korda 2009. [[Yuneec International E430]] on kahekohaline, [[komposiitmaterjal]]ist lennuk. Ta tõuseb õhku 64 km/h kiiruse juures, tippkiiruseks on 150 km/h. Lennukit toodetakse USA turule.<ref name="AvWeb24Jun09">{{netiviide | URL = http://www.avweb.com/avwebflash/news/ElectricAviationMovesForward_200609-1.html|Pealkiri = Electric Aviation Moves Forward | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref><ref name="AvWeb22Jul09">{{netiviide | URL = http://www.avweb.com/avwebflash/news/FlightstarUltralightFirstFlightYuneecStartsUSFlightTesting_200774-1.html|Pealkiri = Electric Flight Update: Flightstar Ultralight First Flight, Yuneec Starts U.S. Flight Testing | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

[[Lange Antares 20E]] on 42 kW nimivõimsusegaelektrimootori elektrimootorigajõul iseseisvalt õhku tõusev purilennuk ja. SAFT VL 41M liitium-ioonakudega. Lennukioonakud suudabtagavad tõustapurilennukile täis akudega tõusukõrguse 3000 meetri kõrguselemeetrit. 2010. aasta jaanuari seisuga on üle 50 lennuki onpurilennuki valmis ehitatud.<ref name="Lange">{{netiviide | URL = http://www.lange-aviation.com/htm/english/news/news.html|Pealkiri = Lange Aviation News | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

GreenWing International eSpyder on ühekohaline elektrimootoriga ultrakerge lennuk, mida müüakse juppidenaosadena, et asjaarmastajad saaksid selle ise kokku panna.<ref name="GWI_eSpyder">{{netiviide | URL = http://greenwing.aero/?page_id=2307 |Pealkiri = GreenWing International eSpyder| Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref> Selle lennuki konstruktsioon baseerub [[Flightstar Spyder]] ülikergel konstruktsioonil, mida arendatakse ettevõtte [[Flightstar Sportplanes]] ja elektrimootorite tootja Yuneec koostöös ning mis esimest korda lendas 17. juulil 2009.<ref name= wiki /> TalSelle on 24 kW Yuneec elektrimootor, mistagab suudablennuki vedadakandevõime kuni 100 kg koormat, tõustestõusukiirusel 114 meetrit minutis. Maksimumkiirus on 90 km/h, ökonoomne on lennatalennukiirus 60 km/h., Sõiduaeglennuaeg on 1 tund, mille järel jääb aegapluss 30 minutit, etvaruaega maandudamaandumiseks. Akusid on täis võimalik laadida võimalik kahe tunniga.<ref>{{netiviide | URL = http://www.airventure.org/news/2013/130729_greenwing-international.html |Pealkiri = GreenWing International Taking Orders for the eSpyder Electric Aircraft | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref> GreenWing hakkas tellimusi vastu võtma 2013. aastal toimunud EAA AirVenture lennushowl [[Oshkosh]]is, lennuki hind oli 39 990 USA dollarit.<ref>{{netiviide | URL = http://www.wired.com/autopia/2013/08/electric-airplane-for-sale/ |Pealkiri = You Can Finally Buy an Electric Airplane, and It’s Just $40K | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

Icaro 2000 Trike on elektrimootoriga ühekohaline paraplaan 10 kW nimivõimsusega elektrimootoriga Flytec HPD 10, mille loojaks on Manfred Ruhmer.<ref name="Icaro">{{netiviide | URL = http://icaro2000.com/Products/Trike/Trike.htm|Pealkiri = Icaro 200 Trike| Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

[[Schempp-Hirth Flugzeugbau Arcus-E]] on ise õhku tõusev kahekohaline purilennuk, mis lendas 2010. aastal ja, mida hakati siisseejärel kasarjana tootmavalmistama. Arcus E on valminudloodud koostöös ettevõtete Schempp-Hirthi ja Lange Aviationiga, kasutades sama veojõusüsteemijõuallikasüsteemi nagu Lange [[Antares 20E]] ja [[Antares 23E]].<ref name = Schempp >{{netiviide | URL = http://www.schempp-hirth.com/index.php?id=126&L=1&tx_ttnews%5Btt_news%5D=373&tx_ttnews%5BbackPid%5D=87&cHash=8a5d51d766 | Pealkiri = World premiere! The ARCUS-E - the worlds first serial built two seat sailplane with Electric engine takes off with clean, CO2 free, energy |Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

Juulis 2010 teatas [[Cessna]], et nad töötavad välja elektrilennukitelektrimootoriga lennukit [[Cessna 172]] koostöös [[Bye Energy]]ga. Cessna juht [[Jack Pelton]] märkis, et see projekt peegeldab lootustandvaid uudiseid tuleviku lennunduses. Pelton märkis veel, et elektrimootoritel on mõningaid silmnähtavaid eeliseid sisepõlemismootorite ees, kuid nende laialdasemaks kasutuselevõtuks on vaja ületada veel olulised takistused.<ref name="AvWeb18Oct10">{{Netiviide| URL = http://www.avweb.com/news/nbaa/NBAA2010_Electric172MayFlyEarlyNextYear_203463-1.html|Pealkiri = Electric 172 May Fly Early Next Year | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref><ref name= wiki />

19. oktoobril 2012 [[Beyond Aviation]] teatas, et nad on elektriliseelektrimootoriga varustatud Cessna 172 Skyhawkiga lennanudteinud mitu kordalendu, kasutades [[Panacis]] liitiumakusid.<ref>{{netiviide | URL = http://evworld.com/news.cfm?newsid=28964 |Pealkiri=Electric Cessna Makes Multiple Flights on Lithium Batteries | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

[[PC-Aero Elektra One|Elektra One]] on kommertslikuks kasutamiseks mõeldud elektrimootoriga lennuk, mille loojaks on Saksamaa ettevõte PC-Aero. Ühekohaline [[komposiitmaterjal]]ist lennuk tegi esimese lennu 2011. aastal.<ref>[http://www.youtube.com/watch?v=ovpKSL5jnAA Battery powered plane gets a test flight - Elektra One - D-MELN]</ref> Elektra One saabjõuallikaks veojõuon 16 kW elektrimootorist ja eeldusteelektrimootor, kohaseltmis suudabtagab lennatalennuaja kolm tundi jutti, omadestippkiirusel 161 km/h tippkiirust.<ref name="AvWeb09Jan11">{{Netiviide| URL = http://www.avweb.com/avwebflash/news/Elektra_One_Nearing_First_Flight_203919-1.html|Pealkiri = Elektra One Nearing First Flight | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

Alates 2011. aasta veebruarist sai hakata soetama [[Pipistrel Taurus Electro G2|Taurus Electro G2]], mis on kahekohaline abimootoriga iseseisvalt õhkutõusev purilennuk. 40liitiumakude kWelektrienergiat elektrimootorjätkub tõmbab40 lennukit edasi liitiumakude elektrienergiakW jõulelektrimootorile maksimaalselt 17 minutit, pärast mootori väljalülitamist ja propelleri purilennuki keresse pakkimist, jätkub tavaline purilend. Aprillis 2011 Taurus võitis [[Lindbergh Electric Aircraft]] auhinna kui parim elektrilennuk lennushowl [[Friedrichshafen]]is, [[Saksamaa]]l.<ref name="AvWeb15Feb11">{{Netiviide| URL = http://www.avweb.com/avwebflash/news/PipistrelLaunchesElectricMotorglider_204127-1.html|Pealkiri = Pipistrel Launches Electric Motorglider | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref><ref name="AvWeb18Apr11">{{Netiviide| URL = http://www.avweb.com/avwebflash/news/LindberghPrizeGoesToPipistrel_204509-1.html|Pealkiri = Lindbergh Prize Goes To Pipistrel | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

ElectroLight on ülikerge [[Electravia]] elektrimootori ja väikese propellerimüraga lennukmotopurilennuk. Esimene lend toimus 21. detsembril 2011 Sisteroni lennuväljal (Provence, Prantsusmaa). 5,55 kWh (34 kg) liitium-polümeerakupakk tagab lennuki tõusu 3000 meetri kõrgusele kiirusega 90 km/h.<ref name = ElectroLight2] >{{netiviide | URL = http://www.electravia.fr/ELIGHT2Eng.php | Pealkiri = ElectroLight2] |Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref><ref name= wiki />

Volta Volare GT4-st räägiti esimest korda aprillis 2012, kuid lennuk pole siiani lennanud. See on standardse tiivaga ja teoorias tasee peaks lendama 480 km puhtalt elektri jõul. Koos hübriidsüsteemiga, millel on 87-liitrine kütusepaak, suudab lennuk ületada ühtekokku 1600 km.<ref name=ps20120430> {{netiviide| URL = http://www.popsci.com/technology/article/2012-04/inside-first-production-ready-electric-airplane |accessdate=2012-05-07 |Pealkiri=Inside The First Production-Ready Electric Airplane | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>

Kanada Green1 elektrimootoriga deltaplaani töötas välja ettevõte [[eUP Aviation]], millel kasutatakse täielikku [[Electravia]] elektrilist paketti ja millega lennati esimest korda 8. detsembril 2012 Pitt Meadowsi lennuväljal. Lennukil on 19 kW elektrimootor, mida toidab 3,9 kWh liitium-polümeerakupakk, millegamille varul saab lennata ühe tunni. Esimesed deltaplaanid jõuavad klientideni 2013. aasta kevadeks.<ref name= wiki />

Hiljuti välja pakutud elektriliste õhusõidukite tulevikuarendused hõlmavad ebatavalisi ja pigem radikaalseid jõuallikasüsteeme nagu hajutatud veojõutehnoloogia (?)<ref name= wiki /> või elektrotermilisi turboveojõusüsteeme (Turboarcjet).<ref>{{netiviide | URL = http://www.solarimpulse.com/timeline/view/6866|Pealkiri=A future of electric airplanes? | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref> Turboelektriline energiaülekanne nendes veojõusüsteemides aitab energiakulu samale distantsile vähendada. Hoolimata eespool nimetatud eelistest, tuleviku elektriliste õhusõidukite kontseptsioonid kohtuvad paljude takistustega<ref name = Dist2] >{{netiviide | URL = http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0376042110000497 | Pealkiri = Challenges of future aircraft propulsion: A review of distributed propulsion technology and its potential application for the all electric commercial aircraft |Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>, mida simuleeritakse analüüsiprogrammides nagu ELECTERA. ELECTERA uudne tehniliste riskide analüüsiprogramm tuleviku elektriliste õhusõidukite tarbeks.<ref name= wiki /> Teine väljapakutud elektrilennuki kontseptsioon on [[EADS VoltAir]]. Arendustöödeks kulub eeldatavasti 25 aastat ja need hõlmavad ka mootori jahutussüsteemi, kus kasutatakse vedelat lämmastikku.<ref name = EADSVoltAir] >{{netiviide | URL = http://www.gizmag.com/eads-voltair-electric-airliner/18988 | Pealkiri = EADS VoltAir all-electric aircraft concept unveiled in Paris |Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>