Erinevus lehekülje "Läänemeri" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 5032 baiti ,  5 aasta eest
Lehekülg asendatud tekstiga '{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} pisi|Läänemeri märtsis 2000 Kategooria:Atlandi ookeani mered...'
(Lehekülg asendatud tekstiga '{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} pisi|Läänemeri märtsis 2000 Kategooria:Atlandi ookeani mered...')
[[Pilt:BalticSea March2000 NASA-S2000084115409 md.jpg|pisi|Läänemeri märtsis 2000]]
 
[[Kategooria:Atlandi ookeani mered]]
== Läänemere nimi Läänemere-äärsete rahvaste keeltes :D ==
 
== Hoovused ==
Läänemere [[hoovus]]ed olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2–2,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. [[Looded]] on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3–4 meetrini.
 
== Elustik ==
=== Taimestik ===
Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 [[sinivetikad|sini]]-, 17 [[rohevetiktaimed|rohe]]-, 5 [[mändvetikad|mänd]]-, 17 [[pruunvetikad|pruun]]- ja 16 taksonit [[punavetikad|punavetiktaimi]]<ref>Trei, T. (1974). Merebotaanilisest uurimistööst Eestis. – ''Eesti Loodus'' '''4''': 392–396</ref>.
 
Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas [[põisadru]] (''Fucus vesiculosus''). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks [[epifüüton]]iga segakooslustele.
 
Punavetiktaimedest on tuntuim [[harilik agarik]] (''Furcellaria fastigiata''), mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse [[furtsellaan]]i ja viimasest toodetud [[estagar]]it.
 
Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne [[merihein]]a perekonna liigid.
 
=== Loomastik ===
[[Pilt:Thebalticseamolluscs.png|thumb|Tüüpiliste Läänemere karpide kojad, mida võib rannalt leida:
1. [[Liiva-uurikkarp]] (väike)
2. [[Söödav rannakarp]]
3. [[Söödav südakarp]]
4. [[Balti lamekarp]]
5. [[Kaunkarplane]] ''Ensis'' sp
6. Liiva-uurikkarp (suurem)]]
Läänemere [[loomastik]] on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage.
 
[[Zoobentos]]es on arvukalt riimveeks kohastunud [[karbid|karpe]], näiteks [[söödav rannakarp]] (''Mytilus edulis''), [[liiva-uurikkarp]] (''Mya arenaria'') jpt.
 
Peamised püügikalad on [[räim]], [[kilu]], [[tursk]] ja [[lest]]. Imetajatest leidub [[hallhüljes|hallhülgeid]] ja [[viiger|viigrit]].
 
=== Võõrliigid ===
Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 [[võõrliik]]i, neist 70 on siin [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]]<ref name="veeb"> [http://www.fimr.fi/en/tietoa/tulokaslajit/en_GB/tulokaslajit/ Itämeren elämä], www.itameriportaali.fi</ref>. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate [[kanal]]itel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu.
 
Tähtsamaid võõrliike:
*''Mnemiopsis leidyi'' ([[ameerika kammloom]])
* [[karbid|karbiline]] ''[[Mytilopsis leucophaeata]]''
*[[vesikirbulised|vesikirbuline]] ''[[Cercopagis pengoi]]''
*[[kümnejalalised|kümnejalaline]] ''[[Palaemon elegans]]''
*[[kirpvähilised|kirpvähiline]] ''[[Gammarus tigrinus]]''
*[[dinoflagellaadid|vaguviburvetikas]] ''[[Prorocentrum minimum]]''
 
==Läänemere laevaliiklus==
{{Vaata| Läänemere laevaliiklus}}
 
==Vaata ka==
* [[Läänemere maad]]
* [[Läänemere regioon]]
* [[Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon|HELCOM]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Baltic Sea|Läänemeri}}
{{Vikisõnaraamatus}}
* [http://www.ut.ee/ABVKeskus/jaanson/Lmr/XX.htm "Läänemere regioon XX sajandil"]
* [http://assets.panda.org/downloads/balmanif.pdf ''WWF Baltic Sea Manifesto - Leadership and concerted action to save the Baltic Sea''], 22. august 2007
* [http://assets.panda.org/downloads/balscore.pdf ''WWF Baltic Sea Scorecard - Baltic marine rescue''], 22. august 2007
* [http://www.postimees.ee/240807/esileht/siseuudised/278559_print.php "Maailma Looduse Fond põrmustas Eesti töö Läänemere kaitsel"] Postimees, 24. august 2007
*[[Tarmo Soomere]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1510 "Laevad meie merel: õnnistus või õnnetus"] Eesti Loodus, juuni 2006
*[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2841 Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused] Eesti Loodus, 2010, nr 2
* [[Tarmo Soomere]], [[Steven R. Bishop]], [[Maija Viška]], [[Andrus Räämet]], [http://www.int-res.com/articles/cr_oa/c062p163.pdf An abrupt change in winds that may radically affect the coasts and deep sections of the Baltic Sea], Climate Research (Clim Res), Vol. 62: 163–171, 2015
* [[Marju Himma]], [http://novaator.err.ee/v/keskkond/2b8c0e35-2c55-4db8-8ef5-a49c8378ce6d "Eesti teadlased leidsid õhuvoolude muutusest võimaliku põhjuse Läänemere soolsuse vähenemisele"] ERR Novaator, 9. juuli 2015
* [http://novaator.err.ee/v/keskkond/1ac2e293-0a61-4932-a149-b8123b859490/ttu-teadur-soome-laht-on-vahem-saastatud-kui-laanemeri-gotlandi-saare-umbruses "TTÜ teadur: Soome laht on vähem saastatud kui Läänemeri Gotlandi saare ümbruses"] ERR Novaator, 8. jaanuar 2016
 
{{Läänemeri}}
 
{{Coordinate |NS=59.0 |EW=21.0 |type=waterbody |region=XA |dim=1500000}}
 
[[Kategooria:Atlandi ookeani mered]]
[[Kategooria:Läänemeri| ]]
Anonüümne kasutaja