Läänemeri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2456 baiti ,  6 aasta eest
On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas{{lisa viide}}, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad{{lisa viide}}. Umbes nii oli asi [[Antsülusjärv]]e lõpus ja [[Mastogloiameri|Mastogloiamere]] alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre.
 
Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba [[oktoober|oktoobri]] lõpul või [[november|novembri]] algul, väga sooja sügise järelel aga alles [[jaanuar]]i lõpul, Vilsandil ja [[Ruhnu]]s isegi [[märts]]i algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba [[detsember|detsembri]] esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 5–10 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest [[aprill]]i lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ja külmadel talvedel hiljem.
==Eesti rannikumeri==
Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud.
 
Rootsi rannikud on Läänemeres kõige enam liigestatud.
 
[[Saaremaa]]st ja [[Hiiumaa]]st [[avameri|avamere]] poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke [[rahu (meri)|rahusid]] ja [[madal]]aid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes [[Soome laht]]e viiva meretee lähedal paiknevat [[Hiiu madal]]at, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja [[Vilsandi]]st 15–20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja [[Liivi laht|Liivi lahe]] oma 50–60 m.
 
Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese [[veeväli|veeväljaga]] [[Väinameri]] ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem [[lainetus]], suuremad vee[[temperatuur]]i ja -taseme kõikumised, väiksem [[soolsus]] ja [[läbipaistvus]] ning paksem ja püsivam [[jää]]kate kui avameres. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (5–7‰) pindmiseks ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8‰). See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1–2 °C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0 °C (Eesti rannikumere vesi külmub –0,2 kuni –0,4 °C juures). Maksimumi saavutab veetemperatuur [[juuli]]s-[[august]]is, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 16–17 °C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18–19 °C.
[[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg|thumb|Pea täielikult jäätunud Soome laht 2003.a. jaanuaris.]]
Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba [[oktoober|oktoobri]] lõpul või [[november|novembri]] algul, väga sooja sügise järel aga alles [[jaanuar]]i lõpul, Vilsandil ja [[Ruhnu]]s isegi [[märts]]i algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba [[detsember|detsembri]] esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 5–10 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest [[aprill]]i lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ja külmadel talvedel hiljem.
 
== Liigestus ==
Anonüümne kasutaja