Redaktsioon: 20. november 2015, kell 19:28 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. märts 2016, kell 23:10 redigeeri eemalda Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
23. rida: Esimest korda on Ułat mainitud [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] ajal, mil Daugava ääres asusid Uła kindlustatud koht ja sellest 35 kilomeetrit idas Uła asula. Aastal [[1563]] hakkas kuningas [[Zygmunt II August]] Daugava ja Uła jõgede ühinemiskohta kindlust rajama, kuid aastast juba aastast [[1569]] jäi kants tühjalt seisma. Kindluse juurde tekkinud asula hakkas aga kandma Uła linna nime. Aastal [[1577]] tehti kindluse juures olnud asula ka ametlikult aleviks, mis sai ka vapi. Kuningas [[Stefan Batory]] võttis kindluse taas kasutusele, rajades selle ümber kuue meetri kõrgused muldvallid, mis on praeguse ajani säilinud. Pärast sõda kaotas kindlus tähtsuse ja sattus eravaldusse. Aastal [[1648]] sai Ułast linn ka ametlikult. Aastal [[1669]] ehitati Ułasse [[katoliiklus\|katoliku]] kirik. Venemaa koosseisu läks linn [[teine Poola jagamile\|teisel Poola jagamisel]] aastal [[~~1764~~1793]]. Linnast sai taas alev. Paljud elanikest töötasid [[loots]]idena, kes juhtisid [[pargas]]eid ja [[lodi\|lotjasid]] mööda jõge [[Riia]] linnani. Praegust katoliku kirikut ehitati aastail [[1853]]–[[1864]], [[õigeusk\|õigeusu]] kirik valmis aastal [[1896]]. Kuni [[1917]]. aastani oli Uła [[Venemaa Keisririik\|Venemaa Keisririigi]] koosseisus, aastast [[1924]] [[Valgevene NSV]] osa. Aastal [[2004]] kaotas asula alevi õigused, aga [[2009]]. aastal sai Ułast agrolinnake. == Pilte ==

Uła: erinevus redaktsioonide vahel