Hapnik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:82C4:BE01:6528:4290:94E5:DCA1 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil...
60. rida:
===Aatomiteooria===
 
[[John Dalton]]i algne aatomihüpotees oletas, et kõik elemendid on üheaatomilised ning ühendites on aatomite arvud on tavaliselt omavahel kõige lihtsamates proportsioonides. Näiteks oletas Dalton, et vee valem on HO, nii et hapniku [[aatommass]] on vesiniku omast 8 korda suurem (tänapäeva teadmiste järgi 16 korda).<ref>[[Dennis DeTurck]], [[Larry Gladney]], [[Anthony Pietrovito]]. [http://web.archive.org/web/20080117230939/http://www.physics.upenn.edu/courses/gladney/mathphys/subsubsection1_1_3_2.html Do We Take Atoms for Granted?] – ''The Interactive Textbook of PFP96'', 1997.</ref> Aastal [[8051805]] näitasid [[Joseph Louis Gay-Lussac]] ja [[Alexander von Humboldt]], et [[vesi]] moodustub kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust. Ja [[1811]]. aastaks oli [[Amedeo Avogadro]] oma [[Avogadro seadus]]e põhjal jõudnud vee [[keemiline koostis|keemilise koostise]] tänapäevase tõlgendusele, võttes eelduseks, et vesiniku ja hapniku molekulid on kaheaatomilised.<ref>[[Henry Enfield Roscoe]], [[Carl Schorlemmer]]. ''A Treatise on Chemistry'', Appleton and Co. 1883, lk 38.</ref> Kuni 1860. aastani neid tulemusi enamasti ignoreeriti, osalt sellepärast, et usuti, et aatomitel ei ole sama elemendi aatomite suhtes [[keemiline afiinsus|keemilist afiinsust]], ja osalt Avogadro seaduse näiliste rikkumiste tõttu, mida alles hiljem seletati dissotsieerivate molekulidega.
 
== Hapnikuringe ==