Vikipedistid on võtnud omaks stilistiliselt ühe huvitava printsiibistilistilise põhimõtte, mida on kutsutud näiteks 'vähima üllatuse printsiibiks'. Paljud ei pruugi küll teada sellist terminit, aga põhimõttega ollakse enamasti nõus.
Vikipeedia artiklis peetakse üldiselt õigeks edastada kõige tähtsam info kõige ees. Sellisel juhul saab lugeja kohe teada, millest jutt on ning loeb edasi, kui teda huvitavad üksikasjad. Sedasi püütakse lugejat võimalikult vähe üllatada. See printsiip on paljuski vastupidine suurele osale ilukirjandusest ja tänapäeva ajalehtedest, kus esialgu püütakse lugejas tekitada uudishimu millegi tundmatu vastu. Vikipeedia artiklites toimub asi vastupidi: lugejas äratatakse huvi täpse lubadusega selle kohta, mis järgnevas tekstis kirjas on. Faktid ise on nii põnevad, et õige artikli leidnud lugeja tahab lugeda just üksikasjadest.
Niisiis tuleb püüda vältida vähemoluliseväheolulise informatsiooni esitamist sissejuhatusena. Isegi siis, kui tanii tundub paremini kõlavat või tekitab põnevustpõnev, tasub kõrvalteemasid vältida. Vikipeedia tekstid alustavad nii artikli, lõigu kui lause tasemel kõige tähtsamast ning toovad hiljem esile vähemtähtsa. Lausestuse puhul on kasulik vaadata, et teksti osad oleksoleksid loetavad ka iseseisvalt. Lauseid ei tasu omavahel grammatiliselt siduda erinevate ase- ja sidesõnadega. Kui lausestlause aru saamiseksmõistmiseks peab vaatama ka eelmist lauset, ei võimaldvõimalda see lugejal otsida just temale olulist fakti. Enamasti on võimalik teksti esitada ka iseseisvalt mõistetavate lihtlausetena. See samas ei tähenda, et ase- ja sidesõnu ei peaks üldse kasutama. See on autori otsustada, kuidas teksti saaks kõige lihtsamaks.
