Alates 2011. aasta veebruarist sai hakata soetama [[Pipistrel Taurus Electro G2|Taurus Electro G2]], mis on kahekohaline abimootoriga iseseisvalt õhkutõusev purilennuk. 40 kW elektrimootor tõmbab lennukit edasi liitiumakude elektrienergia jõul maksimaalselt 17 minutit, pärast mootori väljalülitamist ja propelleri purilennuki keresse pakkimist, jätkub tavaline laugleminepurilend. Aprillis 2011 Taurus võitis [[Lindbergh Electric Aircraft]] auhinna kui parim elektrilennuk lennushowl [[Friedrichshafen]]is, [[Saksamaa]]l.<ref name="AvWeb15Feb11">{{Netiviide| URL = http://www.avweb.com/avwebflash/news/PipistrelLaunchesElectricMotorglider_204127-1.html|Pealkiri = Pipistrel Launches Electric Motorglider | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref><ref name="AvWeb18Apr11">{{Netiviide| URL = http://www.avweb.com/avwebflash/news/LindberghPrizeGoesToPipistrel_204509-1.html|Pealkiri = Lindbergh Prize Goes To Pipistrel | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>
====Electravia ElectroLight 2====
[[Image:Electrolight02.JPG|thumb|Elektrimootoriga lennuk ElectroLight2 lauglemas]]
ElectroLight on ülikerge [[Electravia]] elektrimootori ja väikese propellerimüraga lennuk. Esimene lend toimus 21. detsembril 2011 Sisteroni lennuväljal (Provence, Prantsusmaa). Koos 5,55 kWh (34 kg) liitium-polümeerakupakigapolümeerakupakk suudabtagab lennuklennuki tõustatõusu 3000 meetri kõrgusele kiirusega 90 km/h.<ref name = ElectroLight2] >{{netiviide | URL = http://www.electravia.fr/ELIGHT2Eng.php | Pealkiri = ElectroLight2] |Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref><ref name= wiki />
====Volta Volare GT4====
241. rida:
===2030–2040===
Hiljuti välja pakutud elektriliste õhusõidukite edasiarendused tulevikukstulevikuarendused hõlmavad ebatavalisi ja pigem radikaalseid veojõusüsteemejõuallikasüsteeme nagu hajutatud veojõutehnoloogia<ref name= wiki /> või elektrotermilisi turboveojõusüsteeme (Turboarcjet).<ref>{{netiviide | URL = http://www.solarimpulse.com/timeline/view/6866|Pealkiri=A future of electric airplanes? | Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref> Turboelektriline energiaülekanne nendes veojõusüsteemides aitab energiakulu samale distantsile vähendada. Hoolimata eespool nimetatud eelistest, tuleviku elektriliste õhusõidukite kontseptsioonid kohtuvad paljude takistustega<ref name = Dist2] >{{netiviide | URL = http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0376042110000497 | Pealkiri = Challenges of future aircraft propulsion: A review of distributed propulsion technology and its potential application for the all electric commercial aircraft |Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>, mida simuleeritakse analüüsiprogrammides nagu ELECTERA. ELECTERA uudne tehniliste riskide analüüsiprogramm tuleviku elektriliste õhusõidukite tarbeks.<ref name= wiki /> Teine väljapakutud elektrilennuki kontseptsioon on [[EADS VoltAir]]. Arendustöödeks kulub eeldatavasti 25 aastat ja need hõlmavad ka mootori jahutussüsteemi, kus kasutatakse vedelat lämmastikku.<ref name = EADSVoltAir] >{{netiviide | URL = http://www.gizmag.com/eads-voltair-electric-airliner/18988 | Pealkiri = EADS VoltAir all-electric aircraft concept unveiled in Paris |Kasutatud=11.04.2015 | Keel=inglise keeles }}</ref>
