Galina Višnevskaja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
03jansa (arutelu | kaastöö)
7. rida:
Galina kasvas üles [[Kroonlinn]]as vanaema Darja Ivanova hoole all. Elati [[ühiskorter]]is, see oli tol ajal ainus võimalus. Korter oli viietoaline, igas toas elas erinev perekond - kokku 14 inimest, kes kõik kasutasid ühte kööki, väljakäiku ja vannituba. Seda peeti väikese elanike arvuga korteriks, teistes oli elanikke tunduvalt rohkem.<ref>[http://www.pravmir.ru/tri-voprosa-dlya-galiny-vishnevskoj/] Pravmir.ru</ref>
 
Koolis esines Galina kõigil kontserditel ja sai hüüdnimeks Artisti-Galka. Põhiliselt tuli muidugi laulda ülistavaid laule [[Stalin]]ist, [[Lenin]]ist ja võitmatust [[Punaarmee]]st, kuid tänu lauluõpetajale tutvus Galina ka ilusama repertuaariga. Kümneaastaseks sünnipäevaks kinkis ema Galinale [[Pjotr Tšaikovski]] [[ooper]]i „[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]“ plaadikoplekti ja [[grammofon]]i.<ref>[https://fr.sputniknews.com/opinion/2006102755190473/] Sputnik France 27.10.2006</ref> Esimest korda elus kuulis Galina [[ooper]]it ja sattus sellest täielikku lummusesse. Ta õppis terve [[ooper]]i pähe, oskas kõiki partiisid ja koore. Kummalisel kombel sai „[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]i“ Tatjanast hiljem Višnevskaja esimene [[ooper]]iroll [[Suur Teater|Suure Teatri]] laval.
 
[[1941]]. aastal teenis Galina isa nõukogude sõjaväelasena [[Eesti]]s ja kutsus tütre koolivaheajal endale [[Tartu]]sse külla. Sealne elu oli tüdruku jaoks jahmatavalt erinev kodusest: inimesed käisid ilusti riides, sõid maitsvat toitu, elasid omaette korterites, tänavad olid puhtad. Poest sai osta ilusad kingad ja Galina suureks üllatuseks müüja tänas teda ostu eest. [[Tartu]]s juhtus Galina nägema [[küüditamine|küüditamisaktsiooni]]. Neljateistaastase nõukogude lapsena ei saanud ta toimuvast aru, kuid hiljem mõistis selle hukka ja tundis häbi oma kodumaa juhtide ning ametnike tegevuse pärast.<ref>[http://www.ruslit.net/preview.php?path=%u0411%u0438%u043E%u0433%u0440%u0430%u0444%u0438%u0438+%u0418+%u041C%u0435%u043C%u0443%u0430%u0440%u044B/%u0412%u0438%u0448%u043D%u0435%u0432%u0441%u043A%u0430%u044F+%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430/&fname=%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430.txt] Biblioteka Ruslit</ref>
13. rida:
[[Kroonlinn]]as elas Galina üle [[Leningradi blokaad]]i. Vanaema oli näljast nii nõrk, et istus ainult ahju ääres püüdes sooja saada. Ükskord jäi ta seal tukkuma ja riided võtsid tuld. See heasüdamlik suuremeelne naine suri üksi haiglas näljapiinadesse ja põletushaavadesse ning Galina jäi üksi. Tema isa põgenes [[Leningrad]]ist üle [[Laadoga järv]]e mööda [[elutee]]d, hüljates oma tütre teist korda ja jättes ta kindlasse surma.<ref>[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/12/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699462-zurab-sotkilava-povedal-o-poslednikh-dnyak] KM.RU 12.12.2012</ref> Galina elas nagu poolunes, näljast paistes istus ta tekki mähituna üksi tühjas korteris. [[1942]]. aasta kevadel hakati korteritest ellujäänuid otsima. Galina leiti üles ja võeti tööle kohaliku õhukaitse neljasajast naisest koosnevasse rühma. Nende ülesanne oli anda teada pommitabamustest ja tulekahjudest ning elanikkonna abistamine. Lisaks puhastasid nad linna, parandasid kanalisatsiooni ja lammutasid kütteks puumaju. [[Leningrad]]i ei jäänud pärast [[blokaad]]i alles mitte ühtegi puitehitist.<ref>[http://www.aif.ru/culture/person/38802] Argumentõ i Faktõ 12.12.2012</ref>
 
Naabrusesse paigaldati laevastiku väeosa, kel oli oma [[džäss]]orkester. Galina läks nende juurde laulma ja temast sai kontserditel hinnatud esineja.<ref>[http://www.lefigaro.fr/musique/2012/12/11/03006-20121211ARTFIG00574-galina-vichnevskaia-une-voix-de-l-histoire-s-est-eteinte.php] Le Figaro.fr 11.12.2012</ref> [[1943]]. aastal läks ta [[Leningrad]]i eesmärgiga laulmist õppida. Tal õnnestus saada [[kultuurimaja]] valgustaja töökoht (töölise kaardiga sai 400 [[gramm]]i leiba päevas) ja näha väga heade näitlejatega [[draama]]etendusi ning [[Pjotr Tšaikovski]] „[[Padaemand]]at“. Sel ajal alustas linnas tööd [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i nimeline [[muusikakool]]. Galina õppis pool aastat kooli kõige nimekama pedagoogi juures, kes paraku kasutas valesid õppemeetodeid ja kolme kuu pärast olid Galina häälest kõrged noodid kadunud, kuigi tema hääleulatus oli olnud kaks ja pool [[oktavoktaav]]iti.<ref>[http://ormn.net/?p=13] XX sajandi muusikud</ref>
 
[[1944]]. aasta suvel abiellus Galina noore meremehe Georgi Višnevskiga. Juba nädalapäevad hiljem sai selgeks, et see oli olnud viga. Kaks kuud kestnud abielust jäi Galinale ainult nimi, millega ta hiljem maailmakuulsaks sai.<ref>[http://www.rbc.ru/society/11/12/2012/836078.shtml] RBK 11.12 2012</ref>
23. rida:
[[1948]]. aastal, kui nõukogude kohustuslik repertuaar võimust võttis, lahkus Galina teatritrupist, valmistas ette [[estraad]]ilaulude kava ja hakkas kontserte andma. Varsti tuli ka abikaasa Mark teatrist ära ja hakkas tema kontserte korraldama. Üks turnee kestis tavaliselt kaks kuud, sõideti linnast linna ja iga päev anti kontserte. Ööbida tuli räpastes [[lutikas|lutikatest]] kubisevates võõrastemajades. Töö oli raske, kuid sissetulek võimaldas mingi aja [[Leningrad]]is vabalt elada, külastades kontserte ja etendusi. Kui raha otsa sai, istuti jälle autosse ja mindi lisa teenima.<ref>[http://www.vokrug.tv/person/show/Galina_Vishnevskaya/] Vokrug TV</ref>
 
Kohtumine kaheksakümneaastase lauluõpetaja [[Vera Garina]]ga keeras Galina elu pea peale. Selleks ajaks pidas Galina ennast [[metsosopran]]iks, võib-olla koguni [[alt|kontraaldiks]] ja [[estraad]]ilauljaks, kuna tema hääl ei ulatunud kõrgemale teise [[oktaav]]i [[sol]]-ist. Garina sai kohe aru, et tegemist on [[sopran]]iga ja hakkas talle tunde andma. Poole aasta pärast sai Galina tagasi kogu endise hääleulatuse: kaks ja pool [[oktavoktaav]]iti.<ref>[http://bulatokudgava.ru/library/vishnevskaya/vishnevskaya.htm] Bulatokudgava.ru</ref>
 
[[1951]]. aasta suvel diagnoositi Galinal lahtine [[tuberkuloos]]. Olukord oli eluohtlik ja arstid leidsid, et ainus võimalus on tekitada [[õhkrind]], mis oleks tähendanud lauljakarjääri lõppu. Galina oli juba operatsioonilaual, kuid hüppas viimasel hetkel püsti ja põgenes.<ref>[http://www.ntv.ru/novosti/385538/] NTV 12.12.2012</ref> Esmalt langes ta täielikku [[apaatia]]sse, kuid siis hakkas oma elu eest võitlema. Ta sõi rammusat toitu ja hakkas süstima [[streptomütsiin]]i – see oli uus ravim, mida apteegis ei müüdud ja mida tuli pöörase raha eest [[must turg|mustalt turult]] hankida. Ametlikult oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] arstiabi tasuta, kuid tegelikult olid paremad ja moodsamad ravimoodused tavainimesele kättesaamatud. Suure vaevaga õnnestus hankida [[tuusik]] [[Leningrad]]i-lähedasse [[tuberkuloos]]isanatooriumisse, kus toimus täielik paranemine. Arstid pidasid sündinut imeks.<ref>[https://lady.mail.ru/article/484331-uroki-ljubvi-galina-vishnevskaja/] Ledi@mail.ru</ref>
 
[[1952]]. aasta [[mai]]s sattus Galina juhuslikult [[Suur Teater|Suure Teatri]] noorterühma konkursile. Ta läbis edukalt kolm vooru ja võeti teatri noorterühma vastu.<ref>[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/11/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699376-skonchalas-narodnaya-artistka-sssr-galina-] KM.RU 11.12.2012</ref> Kuid konkursi läbitegemine oli ainult pool võitu – kõige olulisem oli täita [[KGB]] ankeet (ligi kakskümmend lehekülge). Galina isa, kes oli tõeline [[marksism|marksist]] ja [[Stalin|stalinliku]] võimu tubli sabarakk, oli rääkinud seltskonnas [[Stalin]]i kohta [[anektoot|anektoodi]] ning seetõttu poliitilise [[§ 58]] alusel süüdi mõistetud. Sellise süüdistusega inimese sugulast [[Suur Teater|Suurde Teatrisse]] tööle ei võetud. Seetõttu kirjutas Galina ankeeti, et isa jäi sõja ajal kadunuks. Pärast kolmekuulist ootust, lootuse kaotust ja hirmu saabus [[telegramm]], et ta oli [[Suur Teater|Suurde Teatrisse]] vastu võetud. Galina Višnevskajast oli saanud maailma ühe parema teatri laulja.<ref>[http://belcanto.ru/sov-vishnevskaya.html] Belcanto.ru</ref>
 
== Viited ==
607

muudatust