Galina Višnevskaja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
03jansa (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
03jansa (arutelu | kaastöö)
8. rida:
 
Koolis esines Galina kõigil kontserditel ja sai hüüdnimeks Artisti-Galka. Põhiliselt tuli muidugi laulda ülistavaid laule [[Stalin]]ist, [[Lenin]]ist ja võitmatust [[Punaarmee]]st, kuid tänu lauluõpetajale tutvus Galina ka ilusama repertuaariga. Kümneaastaseks sünnipäevaks kinkis ema Galinale [[Pjotr Tšaikovski]] [[ooper]]i „[[Jevgeni Onegin]]“ plaadikoplekti ja [[grammofon]]i.<ref>[https://fr.sputniknews.com/opinion/2006102755190473/] Sputnik France 27.10.2006</ref> Esimest korda elus kuulis Galina [[ooper]]it ja sattus sellest täielikku lummusesse. Ta õppis terve [[ooper]]i pähe, oskas kõiki partiisid ja koore. Kummalisel kombel sai „[[Jevgeni Onegin]]i“ Tatjanast hiljem Višnevskaja esimene [[ooper]]iroll [[Suur Teater|Suure Teatri]] laval.
 
[[1941]]. aastal teenis Galina isa nõukogude sõjaväelasena [[Eesti]]s ja kutsus tütre koolivaheajal endale [[Tartu]]sse külla. Sealne elu oli tüdruku jaoks jahmatavalt erinev kodusest: inimesed käisid ilusti riides, sõid maitsvat toitu, elasid omaette korterites, tänavad olid puhtad. Poest sai osta ilusad kingad ja Galina suureks üllatuseks müüja tänas teda ostu eest. [[Tartu]]s juhtus Galina nägema [[küüditamine|küüditamisaktsiooni]]. Neljateistaastase nõukogude lapsena ei saanud ta toimuvast aru, kuid hiljem mõistis selle hukka ja tundis häbi oma kodumaa juhtide ning ametnike tegevuse pärast.<ref>[http://www.ruslit.net/preview.php?path=%u0411%u0438%u043E%u0433%u0440%u0430%u0444%u0438%u0438+%u0418+%u041C%u0435%u043C%u0443%u0430%u0440%u044B/%u0412%u0438%u0448%u043D%u0435%u0432%u0441%u043A%u0430%u044F+%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430/&fname=%u0413%u0430%u043B%u0438%u043D%u0430.txt] Biblioteka Ruslit</ref>
 
[[Kroonlinn]]as elas Galina üle [[Leningradi blokaad]]i. Vanaema oli näljast nii nõrk, et istus ainult ahju ääres püüdes sooja saada. Ükskord jäi ta seal tukkuma ja riided võtsid tuld. See heasüdamlik suuremeelne naine suri üksi haiglas näljapiinadesse ja põletushaavadesse ning Galina jäi üksi. Tema isa põgenes [[Leningrad]]ist üle [[Laadoga järv]]e mööda [[elutee]]d, hüljates oma tütre teist korda ja jättes ta kindlasse surma.<ref>[http://www.km.ru/muzyka/2012/12/12/persony-i-sobytiya-v-mire-muzyki/699462-zurab-sotkilava-povedal-o-poslednikh-dnyak] KM.RU 12.12.2012</ref> Galina elas nagu poolunes, näljast paistes istus ta tekki mähituna üksi tühjas korteris. [[1942]]. aasta kevadel hakati korteritest ellujäänuid otsima. Galina leiti üles ja võeti tööle kohaliku [[õhukaitse]] neljasajast naisest koosnevasse rühma. Nende ülesanne oli anda teada pommitabamustest ja tulekahjudest ning elanikkonna abistamine. Lisaks puhastasid nad linna, parandasid kanalisatsiooni ja lammutasid kütteks puumaju. [[Leningrad]]i ei jäänud pärast [[blokaad]]i alles mitte ühtegi puitehitist.<ref>[http://www.aif.ru/culture/person/38802] Argumentõ i Faktõ 12.12.2012</ref>
 
== Viited ==
607

muudatust