|
'''Tunne ja austa allikaid'''
Vikipeedia üks tähtsamaid omadusi teiste internetiallikate seas on see, et seeselle on inimkirjutajatekoostanud poolt koostatud. Vikipeedia artiklid on koostatud mingi kogukonna poolt jakogukond üldsuse huvides. Vikipedisti töö onmeenutab sedasiteatud nagumõttes näituse kuraatori töötööd. Õigete artiklite ja allikate leidmine ja valimine on tähtis, loov ja vastutusrikas ülesanne ning see töö on austust väärt. Selles õppetükis tutvume rohkem autori õiguste ja kohustustega ühiskondlike reeglite järgi ning näitame, kuidas see on seotud Vikipeediasse kirjutamisega.
== Sina ise kui autor ==
Iga kord, kui Sa kirjutad mõnd avalikku teksti, võid Sa arvestada sellega, et ühiskonna jaoks oled Sa teksti autor. Sul on õigus, et Sinu loomingut austataks kui loova töö tulemust ja eiega kuritarvitataks teiste autorite poolt. Sinu peamine kohustus on mitte kuritarvitada teiste autorite samasugust õigust. Need õigused ja tegevused kehtivad selle pärastsellepärast, et Sa tegeled loova tööga. Kirjutades teksti, lood sa uut väärtust, mida ei eksisteeriks kuiilma sa pole tekstiSinu loonudtööta.
Autoritele on seadustega antud õigused ja kohustused. Autoriõigused on loodud loova töö väärtustamiseks ja soodustamiseks. Autoriõigus pakub autorile intellektuaalset turvatunnet, tagades, et tema tööd ja vaeva ei oleks võimalik kellelgi lihtsalt varastada ja enda omaks kuulutada. Autoritel üldiselt seega lasub samasugune kohustus, mitte kuulutada omaks teksti, mida nad ei ole kirjutanud. Eksimuste korral on loova töö autoritel võimalus oma õigusi kohtus taga nõudakaitsta. Eestis käsitleb autorite õigusi ja nende kaitset autoriõiguse seadus.
== Autorid ja refereerimine ==
Refereerides mõnda teksti, tuleb jälgida, et Sa ei kopeeriks ega reprodutseeriks teiste autorite loovat tööd. Suur osa loovast tööst on tehtud eesmärgiga ühel või teisel viisil sellest elatuda ning reprodutseerides teiste teksti, võid Sa sellele vahele segada. Luues teksti, mis esitab ennast kui originaali, taotled Sa endale staatust teksti autorina, mis juhulon lubamatu, kui tekst pole tegelikult Sinu loodud on lubamatu. Sellisel juhul on tegemist plagiaadiga. Samas on sul kõik õigused esitada kellegi teise tekstimõtteid, kui Sa selgelt näitad, et see onei kellegiole teiseSinu tekstvaimutöö vili. Sellisel juhul koostad saSa referaati.
Vikipeedia artiklid ongi olemuslikultpõhiolemuselt referaadid, ainult selleaga vaheganiisugused, etmis ideaalisideaaljuhul püüavad koondada informatsiooni,kogu misolulise oleksja üldiselt aktsepteeritavaktsepteeritud informatsiooni. Sel puhul ei olegi nii oluline, kes mida kirjutas, vaid teave, mida kirjutis sisaldassisaldab. Vikipeedia artiklid annavad edasi oma ainult oma allikate sisu lähtudes oma eesmärgist koondada informatsiooni. Tekst, mis sama sisu edasi annab tuleb seetõttu peaaegu alati uuesti kirjutada uuest eesmärgist lähtuvalt ning tänu sellele ei teki ka probleeme, et Sa kellegi teise loovat teksti esitaks. Kui Sa lood sama informatsiooni põhjal uue teksti, ei tule autoriõiguste pärast muretseda. On võimalik, et mõnel teemal on sõnastatud sisu nii, et lihtsamalt enam ei saagi sõnastada, näiteks "Fr. R. Kreutzwald oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.". Sellisel juhul võib kasutada ka sama sõnastust.
Vikipeedia artiklitel on aga oluline, et isegi kogemata ei reprodutseeritaks teiste autorite intellektuaalset omandit. Vikipeediasse kirjutades väidad Sa olevat oma töö autor ning seda vastutust tuleb ka kanda. Üldjuhul korralikult refereerides ja Vikipeedia jaoks teksti ümber sõnastades ei tohiks plagiaadiprobleeme tekkida. Enamasti ei ole kasutatud artiklite tekst Vikipeedia eesmärkidega sobituv ning teksti tuleb postitamiseks niigi piisavalt muuta. Samas on Vikipeedia sisu kvaliteedinõuete täitmiseks vajalik oma allikatele viidata ning liigset sarnasust saab kergesti igaüks kontrollida.
|
