Kuramaa piiskopkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
86. rida:
Kuramaa piiskopkonna eelviimane piiskop [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johann IV]], kes oli ühtlasi ka Saare-Lääne piiskop, müüs oma valdused [[1559]]. aasta lõpul [[Taani kuningas|Taani kuninga]] vennale [[hertsog Magnus]]ele. Too, ehkki usutunnistuselt [[protestant]], oli viimane vormiliselt katoliiklik Kuramaa piiskop.
Magnus valitses aastatel 1570–1577 [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vasallriigi [[Liivimaa kuningriik|Liivimaa kuningriiki]], kuid pärast [[Liivi sõda|Liivi sõja]] lõppu lahkus Põhja-Eestist ning asus 1578. aastal Kuramaale ja tunnistas end [[Rzeczpospolita]] vasalliks. Erinevalt tema teistest valdustest [[Liivimaa kuningriik|Liivimaa kuningriigis]] suutis ta oma Kuramaa valdused säilitada kuni surmani [[1583]]. aastal. Seejärel langes senine Kuramaa piiskopkond ehk Piltene stift [[Rzeczpospolita]] vasalli [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] võimu alla, kuigi [[Taani]] püüdis seda kuni [[1585]]. aastani edutult endale nõuelda. Poola kuningas määras Kuramaa asevalitsejaks [[Johann Behr]]i. [[1585]]. aastal loovutas [[Taani kuningas]] [[Frederik II]] sõlmitud [[Kronenbergi leping]]u ja 30 000 taalri eest kõik õigused Piltene üle Rzeczpospolitale.
{{commonskat|Bishopric of Courland}}
| |||