Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli [[sakslased|sakslaste]] tungimine itta. [[12. sajand]]i keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid [[slaavlased|slaavlasi]] välja suruma, või assimileerusid viimased sakslaste hulka, kes olid rajanud mitmeid linnu ja toonud neisse uusasukaid. [[1143]]. aastal sai Lübeckist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt [[Tallinn]]), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega – see viiski Hansa Liidu tekkimiseni.
 
[[13. sajand]]il toimus [[kommertsrevolutsioon]], mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ([[Hansalinn]]ad ja Itaalia [[Venezia vabariik|Venezia]], [[Genova vabariik|Genova]]) ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines rahal, millega maksti kaupade eest. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck muutus peamiseks kaubasadamaks Läänemerel.
[[Pilt:Siegel Elbing 1350.jpg|right|300px|thumb|[[Hansakoge]] 14. sajandi [[Elbing]]i pitsatil]]
 
13. sajandil [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma riigi]] keisri keskvõim nõrgenes, jättes järele võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas. Pärast esimest Lübeckis toimunud [[hansapäev]]a [[1356]]. aastal võib juba täie õigusega rääkida Hansa Liidust kui kindla struktuuri, juhtimise ja eesmärkidega kaubandus-poliitilisest ühendusest.
[[File:Lisa von Lübeck - Photo by Doris Schütz.jpg|pisi|15. sajandi [[hansakoge]] rekonstruktsioon]]
 
Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi:
 
 
== Liidu korraldus ==
[[File:Extent of the Hansa-optimiert.jpg|pisi|]]
 
===Liidu juhtimine===
[[File:Ausbreitung der Hanse um das Jahr 1400-Droysens 28.jpg|pisi|]]
 
Hansa Liidu eesmärgiks oli ühendada liikmeslinnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korrastamiseks ja kaitseks.
 
Enamiku oma eksisteerimise ajast oli Hansa Liit jagatud piirkondadesse: [[Saksamaa]]l ja [[Läänemere maad|Läänemere lõunarannikul]], [[Vendi linnad]] (piirkond endiste [[vendid]]e asualadel – [[Holstein]]ist [[Mecklenburg]]ini, linnad: [[Bremen]], [[Hamburg]], [[Lübeck]], [[Wismar]]i, [[Rostock]]), [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]], [[Pommeri]] ja [[Brandenburg]] koos keskuse [[Lübeck]]i kui oma esindajaga; [[Vestfaal]], [[Preisimaa]] ja [[Rein]]i jõe äärne ala koos [[Köln]]i ja hiljem [[Dortmund]]iga, koos 22 linnaga, keskusega [[Köln]]is; 13 linna, keskusega [[Brunswick]]is ja 8 linna [[Danzig]]i juhtimisel. Lisaks [[Vana-Liivimaa]], [[Gotland]]i ja [[Rootsi]] ala koos [[Visby]] ja hiljem [[Riia]] kui selle ala keskusega. Omavahel kauplemiseks pidid hansalinnad leidma suhtlemisviisi. Alguses suheldi kirja teel või kohtuti üksteisega kaubakontorites, pärast [[1356]]. aastat aga Hansapäeval, mis toimis Hansa Liidu kõrgeima seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimuna.
 
[[Hansapäev]] – linnade esindajate koosolek – ei toimunud regulaarselt, vaid kutsuti kokku ainult juhul, kui oli vajadus arutada mõnda konkreetset küsimust. Iga linn saatis Hansapäevadele oma delegatsiooni, mis esindas linna huve. Esindajad võisid aga hääletada ainult nendes küsimustes, milleks neile voli oli antud. Väiksemaid linnu võis esindada üks ühine delegaat, suurematel linnadel oli aga kõigil oma esindaja. Lisaks tavaliikmetele võtsid Hansapäevadest osa ka [[Saksa ordu]] ja nelja Hansakontori esindajad. Tähtsamate otsuste vastuvõtmiseks pidid kõik esindajad poolt hääletama, vähem tähtsad küsimused lahendati proportsionaalse häälteenamuse alusel. Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik.
 
Hansa Liidu pealinn oli vaieldamatult Lübeck, milleks ta nimetati ametlikult aastal [[1418]]. Seal toimus ka enamik Hansapäevi. Linn hoolitses arhiivide ja kirjavahetuse eest, kuid juriidilises mõttes ei olnud Lübeck pealinn, nagu ka Hansa Liit ei allunud ühisele seadusandlusele – igal hansalinnal olid oma seadused.
==Hansa Liit ja Skandinaavia==
[[Pilt:Bryggen_in_Bergen_(2).jpg|thumb|Hansa kaupmeeste majad [[Bergen]]is]]
Keskajal, [[13. sajand]]il oli tähtsaimaks [[hansalinn]]aks ja kaubanduskeskuseks [[Visby]], [[Ojamaa]] Läänemerel. [[1160]]. aastal rajati Visbys saksa kaupmeeste koloonia. [[1282]] võeti Visby vastu Hansa Liitu ja kiiresti sai ta selle tähtsaks linnaks. 13. sajandil oli Visby ojamaalastest kaupmeeste käes kontroll [[Taani väinad]]e kaubanduse üle ning 14. sajandil moodustasid Visby ojamaalased poole Madalmaade ja Flandriaga kaubelnud Visby kaupmeestest.
 
[[Skandinaavia]]s olid Hansa Liidul tähtsad keskused [[Skåne maakond|Skåne]]s ja [[Bergen]]is. On andmeid, et hansakaupmehed suhtlesid Bergeniga juba 13. sajandil. [[Norra]] peamine ekspordiartikkel oli kuivatatud [[tursk]], mis oli eriti nõutud kaup [[paast]]uajal. Samas kasvatati Norras äärmiselt vähe teravilja. Hansa Liit kasutas seda olukorda ära ning haaras kaubavahetuse oma kätte, müües Norrale teravilja ja saades kuivatatud kala vastu. [[1284]]. aastal kehtestas Norra kuningas hansakaupmeestele piirangud, see aga ei meeldinud Hansa Liidule ja viimane otsustas Norra suhtes erinevad kaubandus[[sanktsioon]]id sisse viia. See tõi oodatud tulemusi ning hansakaupmeestele kehtestati kuninga poolt laiaulatuslikud kaubandusõigused, mis andsid neile [[monopol|monopoolse]] seisundi kogu Norraga peetavas väliskaubanduses.
 
[[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] vallutas [[1361]]. aastal [[Visby]] – linna, mis kuulus Hansa Liitu, kontrollis Läänemere laevandust ning maksustas väina läbivad kaubalaevad ja muutis tollimaksude sisseviimisega [[Øresund]]<nowiki/>i ([[Jüüti poolsaar]]e ja [[Skandinaavia]] vahel asuva väina) läbimise hansakaupmeestele erakordselt raskeks. [[Vendi hansalinnad]] kuulutasid Taani vastu välja „Kaperkriegi“ (kaaperdamissõja, mis sarnaneb piraatlusega), kuid see ebaõnnestus. [[1362]]. aastal purustas Valdemar sõjategevuses Hansa Liiduga [[Helsingborgi lahing|Helsingborgi merelahing]]us vastase laevastiku, kuid kaotas võitluse [[Holstein]]i, [[Mecklenburg]]i ülikute, taani aadlike, Hansa Liidu ja [[Madalmaad]]e linnade, mis ei kuulunud Hansa Liitu [[koalitsioon]]ile ([[Kölni Konföderatsioon]]). [[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahuleping]] oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari siseriikliku aadlike vastupanu mahasurumiseks.
 
==Vitaalivennad==
{{vaata|Vitaalivennad}}, ''[[Klaus Störtebeker]]''
14. sajandi lõpul ja 15. sajandi alguses tegutsesid Läänemerel [[mereröövel|mereröövlitest]] vitaalivennad. Nad said nime selle järgi, et varustasid [[Kalmari unioon]]i valitseja Taani kuninganna (1375–1412) [[Margrete I]] poolt piiratud Stockholmi linna toiduainetega. [[1389]]. aastal kukutati Rootsi ebapopulaarne kuningas (1364–1389) [[Albrecht Mecklenburgist]], kuid [[Stockholm]]i linn jäi aga Albrechtile ustavaks. 1394. aastal vallutasid vitaalivennad [[Gotland]]i, mis muutus täielikuks röövlipesaks. [[Saksa ordumeister]] [[Konrad von Jungingen]] vallutas saare tagasi 1398. aastal, hävitasid [[Visby]] ning ajasid vitaalivennad saarelt välja. [[1427]]. aastal tungisid vitaalivennad [[Saaremaa piiskop]]i valdustesse ning põletasid maha [[Haapsalu]].
==Madalmaade-Hansa sõda==
{{vaata|Madalmaade–Hansa sõda}}
53 126

muudatust