Võru keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
32. rida:
[[Tartlased|Tartlastega]] ühendas [[võrukesed|võrukesi]] mitusada aastat ühine [[lõunaeesti kirjakeel]], mille üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on [[1686]]. aastal ilmunud "''[[Wastne Testament]]''".
 
[[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. Aastast [[1885]] pärineb esimene põhjalik võrukeelne [[aabits]], [[Johann Hurt|Johann Hurda]] "''[[Wastne Wõro keeli ABD raamat]]''". [[1990Varemalt oli välja antud ka ''Eesti laste sõber'' (1873) ja ''Laste edimäne luggemise ramat''.<ref>Tõnu aastad|1990Tender: [http://kultuur.postimees.ee/2562397/miks-ma-ei-osta-endale-vorukeelset-aabitsat aastatest]"Miks ma ei osta endale võrukeelset aabitsat"] Postimees, 13. jaanuar 1999</ref> Seni viimaseks võrukeelseks aabitsaks on tarvitusel1995. aastal välja antud ''[[võruABC kirjakeelkiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ]].'' (kordustrükk 1999).
 
[[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. [[1990. aastad|1990. aastatest]] on tarvitusel [[võru kirjakeel]].
 
Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja [[põhjaeesti keel]]est vähem mõjutatud. Varem on neid räägitud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel [[Läti]] ja [[Venemaa]] aladel.
117. rida ⟶ 119. rida:
*[[Tartu keel]]
*[[Mulgi keel]]
*[[Eesti keel]]
*[[Soome keel]]
*[[Murre]]
*[[Võru kirjandus]]