Redaktsioon: 13. märts 2016, kell 20:05 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. märts 2016, kell 20:31 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Pommeri''' ([[poola keel]]es ''Pomorze'', [[saksa keel]]es ''Pommern'', [[inglise keel]]es ''Pomerania'') on ajalooline piirkond [[Läänemeri\|Läänemere]] lõunarannikul, [[Recknitz]]i ja [[Wisła]] jõe vahel. [[Pilt:Europe 814.jpg\|thumb\|200px\|Pommeri Balti mere rannikul 9. sajandil]] [[File:Germanisch-Slawisch-Ungarisches Mitteleuropa um 1000.jpg\|pisi\|[[Germaanlased\|Germaalnaste]], [[poolakad\|poolakate]] ja [[ungarlased\|ungarlaste]] piirialad ca 1000. Putzgers Historischer Schul-Atlas]]▼ [[File:Pommern1477.JPG\|thumb\|200px\|Pommeri alad 1477. aastal]] 9. rida ⟶ 8. rida: ==Ajalugu== ▲[[File:Germanisch-Slawisch-Ungarisches Mitteleuropa um 1000.jpg\|pisi\|left\|[[Germaanlased\|Germaalnaste]], [[poolakad\|poolakate]] ja [[ungarlased\|ungarlaste]] piirialad ca 1000. Putzgers Historischer Schul-Atlas]] Pommeri esmased asukad [[balti hõimud]], tõrjuti piirkonnast välja [[lääneslaavlased\|lääneslaavlaste]] [[vendid]]e ja [[kašuubid]]e esivanemate [[pomoraanid]]e poolt, kes olid seejärel kuni [[11. sajand]]i alguseni valdavalt iseseisev rahvas. [[Slaavlased\|Slaavi rahvastelt]] on ka piirkonna nimetus ''Po more'' – mereäärne. Pommeri piirkonda ümbritsesid läänepool [[Balti keeled\|balti hõimud]]esse kuulunud [[preislased]], [[Preisimaa]]l; lõunast ja idast teised balti keelegruppi kuulunud hõimud; lääne poolt lääneslaavlased [[polaabid]], kellest hiljem arenesid kõrvuti mitme teise rahvaga välja ka [[sorbid]]. [[File:Achter-Pommeren.png\|pisi\|Hinterpommern, 1679]]▼ Alates [[10. sajand]]il alanud [[Põhjala ristisõjad\|Põhjala ristisõdade]]s vallutati [[paganad\|paganlik]] Pommeri [[Pommeri ristisõda\|Pommeri ristisõja]] käigus, 966. aastal hõivas [[Mieszko I]], [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)\|Otto I]] vasallina Pommeri ning [[11. sajand]]i alguses liideti piirkond [[Poola kuningriik\|Poola kuningriigiga]] ning allus kiriklikult [[roomakatoliku kirik]]u [[Gniezno peapiiskopkond\|Gniezno peapiiskopkonnale]]. Piirkond vallutati lõplikult alles 1122. aastal [[Poola kuningas\|Poola kuninga]] [[Bolesław III Krzywousty]] poolt. Hiljem, [[1155]]. aastal jagunes piirkond [[Saksa ordu]] valdustena kaheks osaks – [[Lääne-Pomorze]]ks ja [[Ida-Pomorze]]ks, mille piir kulges enam-vähem piki [[Leba]] jõge.▼ ▲Alates [[10. sajand]]il alanud [[Põhjala ristisõjad\|Põhjala ristisõdade]]s vallutati [[paganad\|paganlik]] Pommeri [[Pommeri ristisõda\|Pommeri ristisõja]] käigus, 966. aastal hõivas [[Mieszko I]], [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)\|Otto I]] vasallina Pommeri ning [[11. sajand]]i alguses liideti piirkond [[Poola kuningriik\|Poola kuningriigiga]] ning allus kiriklikult [[roomakatoliku kirik]]u [[Gniezno peapiiskopkond\|Gniezno peapiiskopkonnale]]. Piirkond vallutati lõplikult alles 1122. aastal [[Poola kuningas\|Poola kuninga]] [[Bolesław III Krzywousty]] poolt. Hiljem, [[1155]]. aastal jagunes piirkond [[Saksa ordu]] valdustena kaheks osaks – [[Lääne-Pomorze]]ks ja [[Ida-Pomorze]]ks, mille piir kulges enam-vähem piki [[Leba]] jõge. [[Pilt:Pommern-Wolgast.jpg\|pisi\|Vorpommern 16. sajandil]]▼ ==Lääne-Pommeri == [[Lääne-Pommeri]] (saksa keeles Vorpommern) ehk Ees-Pommeri oli 12.–[[17. sajand]]il omaette [[Pommeri hertsogkond]], keskusega [[Stettin]]is (aeg-ajalt jagunes sisemiselt [[Pommeri-Demmin]]iks, [[Pommeri-Stettin]]iks, [[Pommeri-Stolp]]iks ja -Wolgastiks), mis oli alates [[1181]] oli [[Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik\|Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigist]] [[vasall]]isõltuvuses. 1167. aastal [[Heinrich Lõvi]] juhtimisel [[Vendi ristisõda\|võideti slaavlased]] ning asutati Pommeri ~~hertsogiriik~~hertsogkond. ~~12. sajandil alanud saksa kolonisatsiooni ([[Drang nach Osten]]) käigus Pomorze piirkonna senised elanikud [[kašuubid]] saksastati.~~ [[File:Bistum Cammin 1400.PNG\|pisi\|Alad 15. sajandi alguses]] 12. sajandil alanud saksa kolonisatsiooni ([[Drang nach Osten]]) käigus Pomorze piirkonna senised elanikud [[kašuubid]] saksastati. [[Askania dünastia]] valitsusajal püüti laiendada [[Brandenburgi mark]]i kirde suunas, eesmärgiga saada Pommeri kaudu ühendus [[Läänemeri\|Läänemerega]]. See viis konfliktini [[Taani]]ga. Pärast [[Bornhövedi lahing]]ut, milles Taani kuninga vägi sai hävitava kaotuse osaliseks, kasutas markkrahv [[Johann I (Brandenburgi markkrahv)\|Johann I]] võimalust hõivata Pommeri. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)\|Friedrich II]] andiski [[1231]]. aastal Pommeri läänina Brandenburgi markkrahvile. [[Wittelsbachid\|Wittelsbachide dünastiast]] pärinev [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)\|Ludwig IV]], kes oli Brandenburgi markkrahv [[Heinrich II]] onu, andis [[1323]]. aastal Brandenburgi oma vanimale pojale [[Ludwig V (Baieri hertsog)\|Ludwig I]]-le. [[1328]]–[[1333]] oli Ludwig sõjas [[Pommeri hertsogkond\|Pommeriga]], mida ta enese lääniks pidas. [[Prenzlau rahuleping]]uga ([[1472]]) sai Brandenburgi valitseja [[Albrecht III Achilles]] Pommeri hertsogkonnalt [[Uckermark]]i piirkonna ning see liideti Brandenburgi valdustega, ülejäänud Pommeri-[[Stettin]]i piirkond tunnistas end Brandenburgi [[vasall]]iks. ▲[[Pilt:Pommern-Wolgast.jpg\|pisi\|Vorpommern 16. sajandil]] Pärast [[Kolmekümneaastane sõda\|Kolmekümneaastast sõda]] läks [[1648]]. aastal [[Vestfaali rahu]] tulemusena suurema osa Lääne-Pommerist Rootsi kuningriigile. Ülejäänud [[Pommeri hertsogkond]] oli juba Rootsi võimu all ja läks lõplikult Rootsi kontrolli alla 1653. aasta [[Stettini rahuleping]]uga, mille Rootsi ja [[Brandenburgi kuurvürst]] sõlmisid hertsogkonna jagamiseks. Lepingu järgi sai Rootsi Põhja-Pommeri, [[Vorpommern]]i koos [[Stettin]]iga. {{Vaata\|Rootsi dominioonid}}, ''[[Rootsi Pommeri]]'' Järgnevalt läks Lääne-Pommeri osade kaupa aastatel [[1653]] (jagunes [[Rootsi Pommeri]]ks ja [[~~Brandenburgi~~Brandenburg-~~Preisi Pommeri~~Preisimaa]]ks Pommeriks), [[1720]] (kaotas Rootsi [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] tulemusel Pommerni lõunapoolsed alad koos [[Stettin]]i linna ja [[Usedom]]i ja [[Wollin]]i saartega) ja [[Napoleoni sõjad\|Napoleoni sõdade]] järel, [[Viini kongress\|1815]] [[Brandenburgi mark]]ile ja hiljem [[Preisi hertsogiriik\|Preisi hertsogiriigile]] ning 1815. aastaks oli Lääne-Pommeri [[Preisi kuningriik\|Preisi kuningriigi]] võimu alla ühendanud. ▲[[File:Achter-Pommeren.png\|pisi\|Hinterpommern, 1679]] ==Ida-Pommeri== Ida-Pommeri (poolapäraselt Pomorze, saksa keeles ''Hinterpommern, [[Pommerellen]]'') ehk Väike-Pommeri, ka Taga-Pommeri, oli kuni [[11. sajand]]i alguseni aeg-ajalt ning [[1227]]. aastast pidevalt iseseisev. [[1294]]. aastal ühendati piirkond [[Poola kuningriik\|Poola kuningriigiga]]. [[File:Ziemia Chełmińska 0001.jpg\|pisi\|]] [[1308]]. aastal vallutas [[Saksa ordu]] Ida-Pommeri Poolalt ja piirkond kuulus kuni [[1466]]. aastani Saksa ordule. Teise Thoruni rahuga taasühendati, [[Kuninglik Preisimaa\|Kuningliku Preisimaana]] [[Kolmeteistkümneaastane sõda\|Kolmeteistkümneaastane sõja]] (1454–1466) tulemusena, koos [[Lääne-Preisimaa]]ga ja endiste Saksa ordu alade: [[Pomereelia]], [[Kulmimaa]] (poola k. ''Chełmno Land'', saksa k. ''Kulmerland''), ''Michałów Land, Michelauer land'' ja [[Toruń]]i (saksa k. ''Thorn'') ning Vistula jõe suudmes asuva [[Elbląg]]i (saksa k. ''Elbing'') ning [[Malbork\|Marienburg]]i (saksa k. ''Malbork'') ja [[Ermlandi piiskopkond\|Ermlandi piiskopkonnaga]] ja [[Olsztyn]]iga (saksapäraselt ''Allenstein'') taas Poola kuningriigiga ja [[Rzeczpospolita]] koosseisu ta kuulus kuni [[1772]]. aastal toimunud [[Poola jagamised\|Esimese Poola jagamiseni]]. Pärast [[1772]]. aastal toimunud [[Poola jagamised\|Esimese Poola jagamist]] kuulus Ida-Pomorze kuni 1918. aastani ja Saksamaa kaotuseni [[Esimene maailmasõda\|Esimeses maailmasõjas]] [[Preisimaa]] võimu alla. [[Versailles' rahu]]lepinguga määrati [[Poznań]], osa [[Lääne-Preisimaa]]d ja [[Pomorzet]] nn [[Poola koridor]] [[Poola]]le.▼ ==Elanikkond== 16. sajandi keskel toimunud [[luterlus\|luterluse]] levik ja 16. ja 17. sajandil toimunud protestantlik [[reformatsioon]]i käigus säilitasid Pomorze poolakad katoliku usutunnistuse ning sakslased muutusid protestantideks, mis tõi kaasa Ida- ja Lääne-Pomorze rahvastiku veelgi suurema eristumise üksteisest. Pärast [[1772]]. aastal toimunud [[Poola jagamised\|Esimese Poola jagamist]] kuulus Ida-Pomorze kuni 1918. aastani ja Saksamaa kaotuseni [[Esimene maailmasõda\|Esimeses maailmasõjas]] [[Preisimaa]] võimu alla. [[File:Steilküste bei Ahrenshoop.jpg\|left\|thumb\|200px\|[[Mecklenburg-Vorpommern\|Pomerania Beach]] ''(Darss)'']] ▲[[Versailles' rahu]]lepinguga määrati [[Poznań]], osa [[Lääne-Preisimaa]]d ja [[Pomorzet]] nn [[Poola koridor]] [[Poola]]le. ~~[[Pilt:Dorzecze Odry mapa.png\|Odra valgala kaart\|pisi]]~~ {{commonskat\|Maps of Pomerania\|Pommeri kaardid}} {{commonskat\|Old maps of Pomerania\|Pommeri ajaloolised kaardid}}

Pommeri: erinevus redaktsioonide vahel