|
'''Lawrence "Larry" Page'''<ref>{{cite web|url=http://infolab.stanford.edu/~page/|title=Lawrence or Larry Page's Page|author=Larry Page|publisher=Stanford Web Site|year=1999|accessdate=18-05-2010}}</ref> (sündinud [[26. märts]]il [[1973]]) on ameerika arvutiteadlane ja ettevõtja, [[Google]]'i asutaja (koos [[Sergei Brin]]iga) ning Google'i emafirma [[Alphabet]] tegevjuht.
[[2015]]. aastal hindas [[Forbes]] tema varandust 36,8 miljardile dollarile, millega ta oli Forbesi varakaimate inimeste edetabelis 19. kohal. Page on [[PageRank]]i looja, mis on Google'i tuntuim otsingu[[algoritm]].<ref name=":0">{{cite web|author1=Nicholas Carlson|title=The Untold Story Of Larry Page's Incredible Comeback|url=http://www.businessinsider.com/larry-page-the-untold-story-2014-4?page=2|website=Business Insider|publisher=Business Insider, Inc|accessdate=2-02-2015|date=24-04-2014}}</ref>
[[2001]]. aastal loobus ta Google'i tegevjuhi kohast ning andis selle [[Eric Schmidt]]ile, 4. aprillil [[2011]] asus ta uuesti tööle Google'i tegevjuhina ning juulis 2015 loobus sellest taas, et hakata Alphabeti tegevjuhiks, mille alla kuulub ka Google.<ref>http://uk.businessinsider.com/google-new-operating-structure-2015-8?r=US&IR=T</ref>
== Varajane elu ja haridus ==
Page on sündinudsündis [[East_Lansing|East LansingusLansing]]us, [[Michigan|Michigan]]<nowiki/>is. Tema isa, Carl Vincent Page, omandas [[Doktorikraad|doktorikraadidoktorikraad]]i [[informaatika]]<nowiki/>s [[Michigani Ülikool|Michigani Ülikoolist]]ist aastal 1965, kui seda valdkonda alles loodi. Ta oli [[Michigan State University]] informaatika [[professor]] ja Page'i ema, Gloria, oli sealsamas programmeerimise juhendaja.<ref>http://www.achievement.org/autodoc/page/pag0bio-1 Larry Page Biography</ref> Kuigi Page'i ema on juut, ei kasvatatud teda religioosses perekonnas ning ta ei pea ennast juudiks.<ref>http://www.momentmag.com/Exclusive/2007/2007-02/200702-BrinFeature.html The Story of Sergey Brin</ref>
Page'i kodu oli täidetud arvutite ja tehnoloogia ning teadusajakirjadega. Page luges väga palju raamatuid ning ajakirju ja mängis [[Saksofon|saksofonisaksofon]]i ning õppis [[helilooming]]<nowiki/>ut. Page on maininud, et tema muusikaline haridus on inspireerinud tema pühendumist kiirusele arvutustes, kuna muusikas on kiirus väga oluline.<ref name=":0" />
Page'i huvitasid arvutid esimest korda, kui ta oli kuuene, sest ta sai mängida esimese generatsioonipõlvkonna [[Personaalarvuti|personaalarvutitegapersonaalarvuti]]tega. Ta oli esimene laps oma koolis, kes oma koduse töö tegi [[tekstiredaktor]]<nowiki/>is.<ref name=":1">Scott, Virginia. ''Google: Corporations That Changed the World'', Greenwood Publishing Group, 2008.
</ref> Tema vanem vend õpetas teda ka asju lahti võtma. Page sai aru, et ta tahab leiutada uusi asju, ning juba 12-aastasena teadis ta, et tahab kunagi firma luua.<ref name=":1" />
Page käis Okemos [[Montessori]] koolis 1975 kuni 1979 ja lõpetas East Lansingu keskkooli aastal 1991. Page omandas [[bakalaureus]]<nowiki/>e kiitusega [[arvutitehnika]] erialal [[Michigani Ülikool]]<nowiki/>is ning [[magistrikraad]]<nowiki/>i informaatikas [[Stanfordi ülikool]]<nowiki/>is.<ref>Lowe, Janet, ''Google speaks: secrets of the world's greatest billionaire entrepreneurs, Sergey Brin and Larry Page'', John Wiley & Sons, 2009</ref>
== Doktoriõpe ja teadustöö ==
Otsides [[doktoritöö]] teemat, kaalus ta [[veeb]]<nowiki/>i matemaatilisest vaatepunktist uurimist. Ta käsitles [[Hüperlink|link]]<nowiki/>ide struktuuri suure [[Graaf|graafinagraaf]]ina. Tema juhendaja [[Terry Winograd]] julgustas teda seda ideed edasi uurima ning Page on hiljem seda nimetanud parimaks nõuandeks, mis ta kunagi saanud on.<ref>http://archive.fortune.com/galleries/2008/fortune/0804/gallery.bestadvice.fortune/2.html The best advice I ever got</ref> Ta kaalus ka isesõitvate autode kohta uurimustöö tegemist.<ref name=":2">http://www.wired.com/wired/archive/13.08/battelle.html?tw=wn_tophead_4 The Birth of Google</ref>
Page uuris oma töös, kui palju ja millised teised lehed teatud lehele viitavad ning nende linkide väärtust. Varsti liitus tema projektiga ka teine Stanfordi doktorant, Sergey Brin. Projekti algne nimi oli "BackRub".<ref name=":2" />
=== Otsingumootor ===
Leidmaks lehekülje tähtsust, lõid Brin ja Page algoritmi PageRank ning leidsid, et selle abil saab luua olemasolevatest kordades parema [[otsingumootor]]<nowiki/>i. Page'i ühiselamu tuba kasutati riistvara jaoks ning Brini toast tehti kontor ja programmeerimise keskus, kus nad testisid uut otsingumootorit veebis. Projekti kiire kasv põhjustas Stanfordi arvuti infrastruktuurilearvutiinfrastruktuurile probleeme.<ref name=":3">http://www.economist.com/node/12673407 Enlightenment man</ref>
Brin ja Page kasutasid Page'i algelisi teadmisi [[HTML]]<nowiki/>ist ning seadsid üles lihtsa otsingulehekülje kasutajate jaoks. Nende otsingumootori populaarsuse kasv tõi kaasa vajaduse järjest rohkemate [[server]]<nowiki/>ite jaoks. Augustis [[1996]] tehti esimene versioon Google'ist avalikuks.<ref name=":2" />
[[1998]]. aasta keskpaigaks oli neil päevas juba 10 000 otsingut.<ref name=":3" />
== Google ==
[[Pilt:Google 1998.jpg|thumbpisi|348x348px|Google aastal 1998]]
{{Main|Google}}
Aastal 1998 asutasid Brin ja Page firma '''Google Inc'''. Algne [[domeeninimi]] oli Googol, mis tuletati arvust [[Googolgoogol]]<nowiki/>i arvust -– see pidi tähendama meeletut infokogust, mida otsingumootor hakkab indekseerima. Peale asutamist määras Page ennast tegevjuhiks ning Brini Google'i juhatuse esimeheks.<ref name=":0" />
Esialgse miljoni dollari suuruse laenuga kolisid nad 2000. aasta alguseks kontorisse [[Mountain View]]<nowiki/>'s [[California|Californias]]s. Juuniks olid nad indekseerinud miljard [[Internetiaadress|internetiaadressiinternetiaadress]]i, olles selle aja suurim otsingumootor.<ref>http://googlepress.blogspot.com/2000/06/google-launches-worlds-largest-search.html Google Launches World’s Largest Search Engine</ref>
Page keskendus otsingumootori võimalikult kiireks tegemisele. Samuti toetas ta Google'i avalehe lihtsana hoidmist, et otsingutulemused laekslaaditaks kiiremini.<ref>http://fortune.com/2014/11/18/larry-page-music-education/ How music education influenced Google CEO Larry Page</ref>
Peale survet investoritelt lahkus Page 2001. aastal tegevjuhi kohalt ning tegutses edasi toodete juhina.<ref name=":0" />
Page juhtis aastal 2005 [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]<nowiki/>i omandamist 50 miljoni dollari eest. Page veetis palju aega Androidi tegevjuhi ja kaasasutaja [[Andy Rubin]]<nowiki/>iga. Septembris 2008 ilmus turule esimene Androidi kasutav telefon G1 ning aastaks 2010 müüdi Androide esimest korda rohkem kui Apple'i mobiiltelefone. Varsti sai Androidist maailma populaarseim mobiilide [[operatsioonisüsteem]].<ref name=":0" />
Aastal 2011 asus Page uuesti tööle Google'i tegevjuhina.<ref>http://www.wsj.com/articles/SB10001424052748704881304576094340081291776 Google's Page to Replace Schmidt as CEO</ref> 2013. aastaks oli vähemalt 70 Google'i teenust suletud ning järele jäänute välimust ning sisu muudeti sarnaseks.<ref>http://googleblog.blogspot.se/2013/03/a-second-spring-of-cleaning.html A second spring of cleaning</ref>
== Alphabet ==
[[Pilt:Alphabet Chart-vector.svg|pisi|Alphabeti struktuur|thumb]]
{{Main|Alphabet}}
10. augustil 2015 teatas Page, et Google on restruktureeritud mitmeks uue [[valdusfirma]] '''Alphabet Inc''' tütarettevõtteks. Page'ist sai Alphabeti tegevjuht ning GoogletGoogle'it hakkas juhtima [[Sundar Pichai]].<ref name=":4">http://googleblog.blogspot.com/2015/08/google-alphabet.html G is for Google</ref>
Page'i motivatsioon restruktureerimiseks oli muuta Google selgemaks ja lihtsamini jälgitavaks ning paremini juhtida Google'iga vähe seotud firmasid.<ref name=":4" /><ref>http://www.wired.com/2015/08/new-company-called-alphabet-owns-google/ A New Company Called Alphabet Now Owns Google</ref>
== Muud tegevused ==
Page on investor [[Tesla Motors]]<nowiki/>is.<ref>http://www.siliconbeat.com/entries/2006/06/01/tesla_motors_new_electric_sportscar_company_raises_40m_from_google_guys_others.html SiliconBeat: Tesla Motors, new electric sportscar company, raises $40M from Google guys, others</ref> Ta on investeerinud taastuvasse energiasse. Samuti on ta huvitatud intelligentsete süsteemide sotsiaalsest ja majanduslikust mõjust ja kuidas arenenud digitaalseid tehnoloogiaid saab kasutada töönädala lühendamiseks, inimeste vajaduste rahuldamiseks ja [[Tehnoloogiline tööpuudus|tehnoloogilise tööpuudus]]<nowiki/>e leevendamiseks.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=Wdnp_7atZ0M Fireside chat with Google co-founders, Larry Page and Sergey Brin with Vinod Khosla</ref>
== Eraelu ==
| 