Indiaanlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika [[Siber]]ist vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks.
Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast.Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad.
Kui Kolumbus avastas Ameerika, siis elasid seal miljonid indiaanlased. Põhja-Ameerikas oli üle 400
erineva indiaani hõimu.
Kuna Kolumbus arvas, et ta oli jõudnud Indiasse, nimetas ta Põhja-Ameerika elanikud indiaanlasteks.
Tegelikult oli igal hõimul oma nimi.
Atlandi ookeani rannikul elasid Algonkiani hõimud, nad elatusid jahist ja kalapüügist. Suurte
Järvede kaldail elasid Irokeesi hõimud. Nende külad olid ümbritsetud kõrgete teivastaladega. Irokeesid
kasvatasid paljusid erinevaid vilju, kuid käisid ka liha saamiseks jahil. Lõuna pool Algonkiani hõime
elasid seminolid. Nad tegelesid jahi ja kalapüügiga.
Ameerika avastamise ajal elasid indiaanlased ürgkogukondliku korra tasemel.
Ameerika rahvad arenesid eraldatuna kogu maailmast ega teadnud teiste maade olemasolust midagi. Kuid
nende omapärase kultuuri lõhkusid Euroopast tulnud vallutajad. Indiaani külad lõhuti. Enne eurooplaste
sissetungi indiaanlased kõvasid metalle ei tundnud. Tarvitusel oli ainult vask nõelte ja kirveste
valmistamiseks ning kuld ja hõbe kaunistava materjalina.
17. sajandil algasid indiaani sõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste katsed
valgetest oma mandril sootuks vabaneda osutusid jõuetuks. Kolonistid olid paremini relvastatud.
Indiaanlased kõnelesid erinevaid keeli, erinesid ka nende tegevusalad. Indiaanlastel oli 1200
erinevat keelt, mis jaotusid 160 keelkonnaks ja isoleeritud keelteks. Sageli olid hõimud üksteisega
vaenusuhetes.
Rannikuindiaanlased elasid paikselt hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat. Mehed
käisid jahil ja kalal.
Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändleva eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist.
Põhja-Ameerika ida- ja edelaosas, Kesk-Ameerikas, Andides oli oluline elatusala maaviljelus.
Kasvatati maisi, kartulit, ube, maniokki, puuvilla, tubakat. Koduloomi peale koera tunti ainult
Andides ja Mehhikos.
Põhja-Ameerika põliselanike jaoks oli maailm täis üleloomulike jõude. Nähtamatult, kuid kõikjal
peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui ka taimi.
Samaanid olid erilised inimesed, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maiseid
eluprobleeme lahendada. Nad olid vahendajaks inimese ja kõrgemate jõudude vahel. Neile omistati võimet
haigusi ja õnnetusi ära hoida, kuid ka neid põhjustada. Seetõttu samaane austati ja kardeti.
Rituaalse sõjatantsuga usuti kaitsehingedelt jõudu saavat, et võita vastane.
Mõned hõimud uskusid, et nende esivanemaks on mõni kindel loom või lind, keda nimetati tootemiks.
Tootemit austati, temale pühendati laule ning tantse, talle toodi ohvreid. Indiaanlaste tootemiks on
kotkas. Erilised võimed omistati lindudele, sest nad said liikuda kahe ilma-maa ja taeva-vahel.
Linnuluust teevad indiaanlased vilesid, linnusulgedega kaunistatakse pille ja iseennast.
Põhja-Ameerika hõimude mütoloogias ei ole kindlat jumalate ja vaimolendite hierarhiat. Loodusnähtusi
on seostatud maagiliste jõududega.
Elu indiaanlastel oli tihedalt seotud templitega. Templeid kasutati usutalitluste ja
rahvakogunemiste paigaks.
Indiaani peamine jumal oli Ketsalkaatl. Ketsalkaatl sümboliseeris maa ja taeva võitlust ning
ühtsust. Pärimuse järgi jättis Ketsalkaatl maha oma rahva ja ujus ida poole, lubades kunagi tagasi
pöörduda.
Antropoloogiliselt on indiaanlased mongoliidne haru. Neil on sirged mustad juuksed, vähene habemekasv ja kollakaspruun nahk.
Indiaanlased ei tundnud enne eurooplaste tulekut keelpille.
[[Kategooria:Indiaanlased| Indiaanlased]]
| |||