Absolutism: erinevus redaktsioonide vahel

 

===Absolutismiteooriad 17. sajandi Prantsusmaal===

Prantsusmaal, kus 17. sajandi alguseks oli keskvõim tsentraliseeritum kui kunagi varem, hakkasid teoreetikud nii üldistes kui ka isiklikes huvides üha enam toetama absoluutset kuningavõimu. Neist silmapaistvaim oli absolutismi ja riiklike huvide doktriini praktikasse rakendanud [[kardinal]] [[Armand Jean du Plessis de Richelieu]] ([[1585]]–[[1642]]), kes vormistas oma seisukohad esmakordselt võimule saades [[1624]] oma "[[Poliitiline testament|Poliitilises testamendis]]", teist korda aga [[1629]] "[[Programm kuningale|Programmis kuningale]]", kus ta pühendas küll suurema osa ruumist praktilistele vajadustele. Mõlemas teoses tõstis ta riiklikke huvisid esile kodanike huvide ees ning rõhutas valitseja ja riigi ehk üldiste huvide samasust. Seega võis valitseja murda ka varem antud leppeid ja rikkuda inimeste loomuõigusi, vangistades neid ilma kohtuotsuseta, samuti tõsta makse. Seega pidas ta monarhi võimupiire tunduvalt laiemaks kui Bodin. Richelieu absolutismiteooria oli selgelt ratsionaalne, piiramatut võimu põhjendati kui tõhusaimat lahendust riigi valitsemiseks.