64-bitine arvutiarhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Anthrax11 teisaldas lehekülje 64-bitine protsessor pealkirja 64-bitine arvutiarhitektuur alla
Resümee puudub
1. rida:
{{vikindatoimeta}}
'''64-bitine [[arvutiarhitektuur]]''' on [[arvuti]]l, milles [[mäluaadress]]ide ja [[Aritmeetika-loogikaplokk|ALU]] [[täisarv (andmetüüp)|täisarv]]ude suurus on 64 [[bitt]]i (8 [[bait]]i). 64-bitise arhitektuuriga [[protsessor]]i [[register (arvutitehnika)|registrite]], [[aadressisiin]]ide ja [[andmesiin]]ide laius on 64 bitti.
'''64-bitine''' tähendab [[protsessor]]i [[Keskprotsessor#Protsessorite_arhitektuur|arhitektuuris]] seda, et erinevad andmeüksused on maksimaalselt 64 [[bitt]]i (8 oktetti) laiad. Lisaks sellele on sama laiad ka protsessori ja [[Aritmeetika-loogikaplokk|ALU]] (''Arithmetic logic unit'') [[Register (arvutitehnika)|registrid]]([[Aadressiregister]], [[Mäluaadressiregister]]?), [[aadressisiin]]id ja [[andmesiin]]id. Samuti kasutatakse väljendit 64-bitine, et kirjeldada arvutigeneratsiooni, milles kasutatakse peamiselt 64-bitiseid protsessoreid.{{lisa viide}}
 
64-bitised protsessorid on superarvutites kasutusel olnud alates 1970. aastatest, üks esimesi 64-bitiseid arvuteid oli [[Cray-1]] (1975).{{lisa viide}} Enne 64-bitiseid kasutati ka 60-bitiste registritega arvuteid, näiteks CDC 6000 seeria (1964).{{lisa viide}} Laiemalt tulid 64-bitised protsessorid kasutusele [[RISC]]-baasil tööjaamades ja serverites 1990. aastate alguses.{{lisa viide}} 2003. aastal tehti need tavakasutajatele kättesaadavaks x86-64 ja PowerPC protsessoriarhitektuuri näol.{{lisa viide}}