64-bitine arvutiarhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Anthrax11 teisaldas lehekülje 64-bitine protsessor pealkirja 64-bitine arvutiarhitektuur alla |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{
'''64-bitine [[arvutiarhitektuur]]''' on [[arvuti]]l, milles [[mäluaadress]]ide ja [[Aritmeetika-loogikaplokk|ALU]] [[täisarv (andmetüüp)|täisarv]]ude suurus on 64 [[bitt]]i (8 [[bait]]i). 64-bitise arhitektuuriga [[protsessor]]i [[register (arvutitehnika)|registrite]], [[aadressisiin]]ide ja [[andmesiin]]ide laius on 64 bitti.
64-bitised protsessorid on superarvutites kasutusel olnud alates 1970. aastatest, üks esimesi 64-bitiseid arvuteid oli [[Cray-1]] (1975).{{lisa viide}} Enne 64-bitiseid kasutati ka 60-bitiste registritega arvuteid, näiteks CDC 6000 seeria (1964).{{lisa viide}} Laiemalt tulid 64-bitised protsessorid kasutusele [[RISC]]-baasil tööjaamades ja serverites 1990. aastate alguses.{{lisa viide}} 2003. aastal tehti need tavakasutajatele kättesaadavaks x86-64 ja PowerPC protsessoriarhitektuuri näol.{{lisa viide}}
|