Redaktsioon: 20. veebruar 2016, kell 17:27 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 076 muudatust →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. märts 2016, kell 17:57 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 076 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
30. rida: Riigi eksistentsi algusaastail pidas Veneetsia sõjategevust nende iseseisvust ohustanud [[Frangi riik\|Frangi riigi]], [[Langobardide kuningriik\|Langobardide kuningriigi]]ga [[8. sajand]]il; [[Aadria meri\|Aadria merel]] ülemvõimu eest võistleva [[Nizza]] laevastiku, [[Abbassiidide kalifaat\|Abbassiidide kalifaadiga]] [[9. sajand]]il ja 10. sajandil [[Ungari vürstiriik\|ungarlaste]] sõjaretkedega. [[Pilt:South-eastern Europe c. 1210.jpg\|pisi\|Edela-Euroopa ja Lähis-Ida u [[1210]]. aastal]] [[File:Italy and Illyria 1084 v2.svg\|pisi\|left\|Aadria merd ja Venezia vabariiki ümbritsevad alad aastal 1084. [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] [[Verona mark]], [[Kärnteni hertsogkond]], [[Kraini mark]] ja [[Istria mark]]idega, [[Horvaatia kuningriik (keskaegne)\|Horvaatia kuningriik]].]] [[12. sajand]]il osales Veneetsia [[Rooma paavst]]i poolt algatatud [[Esimene ristisõda\|Esimeses ristisõjas]], mille eest sai [[Jeruusalemma kuningas]] [[Godfrey de Bouillon]]ilt õiguse maksuvabale kaubandusele [[Püha maa]]ga; 1123. aastal pidas Veneetsia laevastik võiduka merelahingu [[Fatimiidide kaliifaat\|Fatimiidide kaliifaadi]] Egiptuse laevastikuga [[Ashkelon]]i juures; aastatel [[1143]]–[[1144]] sõdis Veneetsia [[Padova]]ga kontrolli üle [[Brenta]] jõe ümbruses ja oli võidukas.▼ [[File:Carpi en Italie 1350 2.png\|pisi\|Aadria merd ja Venezia vabariiki ümbritsevad alad aastal 1350.]] [[Saksa kuningas]] [[Otto I]] oli vallutanud [[Itaalia kuningriik (keskaegne)\|Itaalia kuningriigi]] ja krooninud end 962 [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellest ajast alates olid Itaalia kuningad alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik, koos [[Saksa kuningriik\|Saksa kuningriigi]] (''regnum Teutonicorum'') ja – aastast 1032 – [[Arelaat\|Burgundiaga]]. Üldiselt jättis asjaolu, et monarh viibis peamiselt eemal, veetes oma aja Saksamaal, Itaalia kuningriigi vähese keskvõimuga. Võimuvaakumi täitsid järk-järgult paavst ja piiskopid, samuti üha rikkamad Itaalia linnad, mis haarasid järk-järgult ümbritsevaid maapiirkondi. [[File:Republik Venedig.png\|pisi\|left\|]] [[1158]]. aastal toimus [[Milano]] linnas ülestõus, mille keiser [[Friedrich I Barbarossa]] maha surus ja nõudis [[1158]]. aasta [[Roncaglia riigipäev]]al keisririigi otsest kontrolli Itaalia üle ja alustas Itaalia linnade ametnike (''[[podestà]]'') asendamist enda esindajatega. [[1164]]. aastal moodustasid keisrivastase [[Lombardia Liig]]a [[Verona]], [[Padova]], [[Vicenza]] linnad ja Veneetsia vabariik. [[1177]]. aastal Venezias, [[paavst]]ivõimu ja selle liitlaste ([[Lombardia Liiga]]sse kuulunud Põhja-Itaalia linnriigid) ning [[Saksa-Rooma keiser\|Rooma keisri]] [[Friedrich I Barbarossa]] vahel sõlmitud [[Veneetsia rahu]]leping ja saavutatud rahu määras seeläbi mitmeks järgmiseks aastaks ära kogu [[Itaalia]] poliitilise suuna. ▲[[1211. sajand]]ili lõpus osales Veneetsia [[Rooma paavst]]i poolt algatatud [[Esimene ristisõda\|Esimeses ristisõjas]], mille eest sai [[Jeruusalemma kuningas]] [[Godfrey de Bouillon]]ilt õiguse maksuvabale kaubandusele [[Püha maa]]ga; 1123. aastal pidas Veneetsia laevastik võiduka merelahingu [[Fatimiidide kaliifaat\|Fatimiidide kaliifaadi]] Egiptuse laevastikuga [[Ashkelon]]i juures; aastatel [[1143]]–[[1144]] sõdis Veneetsia [[Padova]]ga kontrolli üle [[Brenta]] jõe ümbruses ja oli võidukas. [[Pilt:Eastern Mediterranean 1450 .svg\|pisi\|Veneetsia ülemere territooriumid 1450. aastal (rohelisega)]] [[File:Map of Italy (1494)-it.svg\|pisi\|Itaalia alade riigid 1494, Venezia alad lillaga]]

Veneetsia vabariik: erinevus redaktsioonide vahel