Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 15 261 baiti ,  3 aasta eest
{{See artikkel| on maavarast; Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu kohta vaata artiklit [[NAFTA]]; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit [[Lendava Nafta]]; Eesti laeva kohta vaata [[Nafta (laev)]]}}
 
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}}
 
[[File:Petroleum cm05.jpg|thumb|Nafta]]
'''Nafta''' on looduslik [[maakoor]]es leiduv peamiselt [[Vedelik|vedelate]] [[süsivesinik]]e [[segu]].
 
==Koostis==
Nafta koosneb põhiliselt [[süsinik]]ust (82–87%), [[vesinik]]ust (12–15%), [[Väävel|väävlist]] (1,5%), [[lämmastik]]ust (0,5%) ja [[hapnik]]ust (0,5%).<ref name="ee6"> EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995 </ref> Hoolimata sellest, et [[Keemiline element|elemendiline]] koostis on naftal suhteliselt lihtne, on [[molekul]]aarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad [[Keemiline ühend|ühendid]] jaotatakse kolmeks: [[parafiinid]] (kuni 60%), [[nafteenid]] (kuni 30%) ja [[aromaatsed ühendid]] (enamasti üle 10%).
 
Parafiinide ehk [[alkaanid]]e [[keemiline valem]] on C<sub>n</sub>H<sub>2n+2</sub>. Nende keemistemperatuur on 40–200 °C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on C<sub>n</sub>H<sub>2n</sub>. Nad on raskemad ja keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka [[asfalt]]. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga C<sub>n</sub>H<sub>2n-6</sub>. Nende hulka kuulub näiteks [[benseen]]. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.<ref> http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org/nafta/ 30.aprill 2012 </ref>
 
Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena [[Väävel|väävlit]], [[hapnik]]ku, [[lämmastik]]ku, lisaks pisut [[metall]]e ning mittetäielikult lagunenud [[Orgaanika|orgaanilist]] ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli.
Mida suurem on nafta [[erikaal]], seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks [[rasked naftad]] sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. [[Rafineerimine|Rafineerimise]] käigus puhastatakse nafta väävlist, sest [[atmosfäär]]i paiskudes põhjustab väävel palju [[keskkonnaprobleem]]e.
 
Naftaga koos esineb ka [[maagaas]], mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on [[metaan]].
 
==Omadused==
Nafta [[tihedus]] on 0,73–1,05 Mg/m<sup>3</sup>, [[eripõlemissoojus]] on 43,5–46,0 MJ/kg.
 
Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ja sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui [[Vesi|veel]]. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu [[Viskoossus|viskoossem]] kui sügaval [[Maa (planeet)|Maa]] sees olev nafta.
 
Nafta [[tihedus]]e hindamiseks kasutatakse [[API-skaala]]t. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20–25 on keskmine ja tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.
 
Nafta [[värvus]] ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad [[Keemistemperatuur|keemis-]] ja [[sulamistemperatuur]]id, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel [[masin]]atel, mida kasutatakse külmas [[kliima]]s.
 
==Teke==
Nafta on tekkinud loodusliku [[Pürolüüs|pürolüüsi]] protsessi käigus mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii [[Taimed|taimne]] kui ka [[Loomad|loomne]] ning kasvas kas [[Meri|meres]] või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest [[fütoplankton]]ist ja [[Protistid|protistidest]]. Sellised on näiteks [[sinivetikad]] ja [[foraminifeerid]]. Mattudes läbis orgaaniline aine [[diagenees]]i ning muutus [[kerogeen]]iks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast [[settekivim]]ist, näiteks [[Savikilt|savikildast]]. Suurenev [[rõhk]] ja [[temperatuur]] viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks [[Liivakivi|liiva-]] või [[lubjakivi]]sse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu [[Kiht (geoloogia)|kivimkiht]], mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn [[naftapüünis]]tesse, mis on [[Geoloogiline struktuur|geoloogilised struktuurid]], näiteks [[antiklinaal]]id või [[murrang]]ud, mis takistavad [[magma]] edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka [[Soolakuppel|soolakuplitega]] ehk [[Diapiir|diapiirilaadselt]] ülespoole liikuvate [[Evaporiidid|evaporiitidega]].
 
Teise versiooni järgi tekivad loodusliku gaasi ja nafta koostisse kuuluvad süsivesinikud Maa sisemuses kõrge [[rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i mõjul ning tungivad [[maakoor]]es olevate pragude kaudu pinnale. Antud teooria kohaselt nafta tekkeprotsess jätkub.<ref name="eava"> http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html 30. aprill 2012 </ref>
 
==Kasutus==
Nafta on üks olulisemaid [[maavara]]sid. Teda kasutatakse peamiselt [[kütus]]e ja [[keemiatööstus]]e [[tooraine]]na. Nafta tähtsust tänapäeva [[majandus]]ele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamiku muude kaupade hinnad.
Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid ([[butaan]] ja [[propaan]]), [[bensiin]], [[diislikütus]], [[kütteõli]], [[masuut]].
 
Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahu[[mõõtühik]] on [[barrel]]. Üks naftabarrel võrdub 42 [[gallon]]i ehk umbes 159 [[Liiter|liitriga]].<ref name="eava" />
 
Nafta on üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõni aasta tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub naftavarusid umbes 45 aastaks ([[maagaas]]i 60 aastaks). Probleemiks on veel see, et enamus varusid asub regioonides, mis on poliitiliselt ebastabiilsed.<ref> http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/ 30. aprill 2012 </ref>
 
Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3–4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on [[Lähis-Ida]]s, 8% [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Lõuna-Ameerika]]s, 7% [[Euroopa]]s, 7% [[Aafrika]]s, 6% [[Aasia]]s ja 1% [[Okeaania]]s. Riikidest on suurimad varud [[Saudi-Araabia]]l, [[Iraak|Iraagil]]. [[Venemaa]] varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on [[Saudi-Araabia]] 12%, [[USA]] 10% ja [[Venemaa]] 9%. Suuremad nafta tarbijad aga [[USA]] 25%, [[EL]] 18%, [[Jaapan]] 8%, [[Hiina]] 6%.<ref name="eava" />
 
==Ajalugu ==
 
Nafta esmakasutamise au omistatakse [[sumerid|sumeritele]]. Väga ammu tunti naftat ka [[Hiina]]s ja osati sellest [[petrooleum]]i saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks.
 
Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane [[naftapuurtorn]] lasti käiku [[USA]]-s [[Pennsylvania]]s 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto [[Ford (automark)|Ford]] esimene, [[1892]]. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba [[bensiin]]i või [[piiritus]]t. Aastast [[1920]] on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.
 
==Naftaleiukohad==
*[[Cantarelli naftaväli]] [[Mehhiko laht|Mehhiko lahes]]; ([[BP]] [[Deepwater Horizoni naftaplatvorm]]<ref>[http://www.e24.ee/?id=315142 BP suutis naftalekke lõpuks täielikult tõkestada], E23.ee, 19.09.2010</ref>)
*[[Libra naftamaardla]] [[Brasiilia]]s, [[Rio de Janeiro]] rannikust 183 kilomeetri kaugusel
*[[Rosebanki naftamaardla]]
*Eesti
 
==Suurimad naftatootjad==
{{vaata|Naftariik}}
Järjestatult [[2004]]. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas:
*[[Saudi Araabia]] – 10,37
*[[Venemaa]] – 9,27 (2010. aastal juba 10,26<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/venemaa-pustitas-uue-naftapuurimise-rekordi.d?id=34527827 Venemaa püstitas uue naftapuurimise rekordi], www.DELFI.ee, 2. november 2010</ref>)
*[[Ameerika Ühendriigid]] – 8,69
*[[Iraan]] – 4,09
*[[Mehhiko]] – 3,83
*[[Hiina]] – 3,62
*[[Norra]] – 3,18
*[[Kanada]] – 3,14
*[[Venezuela]] – 2,86
*[[Araabia Ühendemiraadid]] – 2,76
*[[Kuveit]] (OPEC) – 2,51
*[[Nigeeria]] (OPEC) – 2,51
*[[Suurbritannia]] – 2,08
*[[Iraak]] – 2,03
 
===Naftavarud tabelina 2004. aasta seisuga===
<pre>
Riik Tõestatud varud Päevatoodang Aastatoodang Jätkub
miljardit barrelit miljonit barrelit miljardit barrelit aastaks
Saudi Araabia 261,9 10,37 3,79 69
Iraan 125,8 4,09 1,49 84
Iraak 115,0 2,03 0,74 155
Kuveit 99,0 2,51 0,92 108
Araabia Ühendemiraadid 69,9 2,76 1,01 69
Venemaa 60,0 9,27 3,38 18
Venezuela 52,4 2,86 1,04 50
Nigeeria 35,3 2,51 0,92 39
Liibüa 33,6
USA 21,3 8,69 3,17 7
Kanada 16,5 3,14 1,15 14
Hiina 15,4 3,62 1,32 12
Katar 15,2
Mehhiko 12,9 3,83 1,40 9
Alžeeria 11,4
Brasiilia 10,6
Kasahstan 9,0
Norra 7,7 3,18 1,16 7
India 4,9
Indoneesia 4,3
Suurbritannia 4,1 2,08 0,76 5
Austraalia 1,5
 
Kokku maailmas 1082,0
 
 
Riik Tõestamata varud Päevatoodang Aastatoodang Jätkub
miljardit barrelit miljon barrel miljard barrel aastaks
Venezuela 361,2 2,86 1,04 346
Saudi Araabia 264,3 10,37 3,79 70
Kanada 178,8 3,14 1,15 156
Iraan 132,7 4,09 1,49 89
Iraak 115,0 2,03 0,74 155
Kuveit 101,5 2,51 0,92 111
Araabia Ühendemiraadid 97,8 2,76 1,01 97
Venemaa 72,4 9,27 3,38 21
Kasahstan 39,6
Libüa 39,1
Nigeeria 35,9 2,51 0,92 39
USA 29,3 8,69 3,17 9
Hiina 16,0 3,62 1,32 12
Katar 15,2
Mehhiko 14,8 3,83 1,40 11
Alžeeria 11,8
Brasiilia 11,2
Norra 8,0 3,18 1,16 7
India 5,6
Suurbritannia 4,5 2,08 0,76 6
Indoneesia 4,3
Austraalia 4,0
 
Kokku maailmas 1650,7
</pre>
 
{{geo-toim}}
 
==Naftasaadused==
[[Kategooria:Naftasaadused]]
PEDE!!!
Naftast saadavad kompleksühendid:
*[[toornafta]]
*[[naftagaas]]
*[[madala keemispunktiga nafta]]
*madala keemispunktiga modifitseeritud [[toorbensiin]]
*madala keemispunktiga katalüütiliselt [[krakitud toorbensiin]]
*madala keemispunktiga katalüütiliselt muudetud toorbensiin
*madala keemispunktiga [[termokrakitud nafta]]
*madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta
*madala keemispunktiga nafta
*[[otsedestilleeritud petrooleum]]
*[[petrooleum]]
*[[krakituid gaasiõli]]
*[[gaasiõli]]
*[[raske kütteõli]]
*[[määre]]
*rafineerimata või väherafineeritud baasõli
*baasõli
*destillaadi aromaatne ekstrakt
*destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud)
*[[setteõli]]
*[[toorparafiin]]
*[[vaseliin]]
 
== Naftatöötlemistehaste loetelu==
*{{kas|[[Kiviõli Keemiatööstus]]e [[Kiviõli naftatöötlemistehas]]}}<ref>[http://www.arileht.ee/artikkel/332161?lk_id=1111&sisu=27 Kütuste kallinemine toob Eestisse naftatehase], Eesti Päevaleht, 25. mai 2005</ref>
*[[Shell]]i [[Mongstadi naftatöötlemistehas]], [[Norra]]s [[Mongstad]];
*[[Göteborgi naftatöötlemistehas]], [[Rootsi]]s [[Göteborg]]is;
*[[Frederigia naftatöötlemistehas]], [[Taani]]s [[Frederigia]]s;
*[[Kilpilahti naftatöötlemistehas]], [[Soome]]s [[Kilpilahti]]s;
*[[Fortum]]i [[Porvoo naftatöötlemistehas]], Soomes [[Porvoo]]s
*[[Mazeikiu naftatöötlemistehas]], [[Leedu]]s [[Mažeikiai]]s ja [[Butinge naftasadam]], [[Butinge]]s;
*[[Dinazi naftatöötlemistehas]], [[Läti]] [[Daugavpilsi rajoon]];
*[[Grangemouthi naftatöötlemistehas]], [[Inglismaa]]l [[Cheshire]]is;
*[[PCK naftatöötlemistehas]], Saksamaal, [[Schwedt]]is<ref>[http://tv.postimees.ee/270807/esileht/majandus/278883.php Vene-Saksa suunalise naftavoolu vähenemise tingisid lepinguvaidlused], Postimees, 25.08.2007</ref>;
*Kirishi/[[Kiriši naftatöötlemistehas]], Venemaal [[Leningradi oblast]]is, [[Kiriš]]i linna serval<ref>[http://www.ttpa.ee/?menuID=413 Tulekahju Kiriši naftatehases], Põhja-Eesti Päästekeskus</ref>,<ref>[http://foto.ekspress.ee/viewdoc/1B6E83F1179EE9CFC2257382004B16A6 Salapärane 20 miljardi mees]; Eesti Ekspress, 31.10.2007</ref>;
*[[Rosneft]]i, [[Slantsõ naftatöötlemistehas]]/rafineerimistehas, Venemaal [[Leningradi oblast]]is;
*[[Jaroslavli naftatöötlemistehas]], Venemaal [[Jaroslavli oblast]]is;
*[[Rjazani naftatöötlemistehas]], Venemaal [[Rjazani oblast]]is;
*[[Onako]] ([[Orenburgneft]]) [[Orski naftatöötlemistehas]], Venemaal, [[Orenburgi oblast]] [[Orsk]]
*[[Sibneft]] ([[Nojabrskneftegaz]]) [[Omski naftatöötlemistehas]], Venemaal, [[Omski oblast]]
*[[Groznõi naftatöötlemistehas]], Venemaal [[Tšetšeeni Vabariik]] [[Groznõi]]
*[[Mozõrski Naftatöötlemistehas]]/Naftani rafineerimistehas, [[Valgevene]] [[Mozõrsk]]is<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-vahendab-lukasenka-ja-chavezi-ari.d?id=32108717 Eesti vahendab Lukašenka ja Chávezi äri], Delfi, 13. juuli 2010</ref>;
*[[Kremenchug naftatöötlemistehas]], [[Ukraina]] [[Poltava oblast]] [[Krementšuk]];
*[[OKTA naftatöötlemistehas]], [[Makedoonia]] [[Skopje]]
*[[Collombey naftatöötlemistehas]], [[Liibüa]]s
*[[Maribi naftatöötlemistehas]], [[Jeemen]] [[Marib]]
*Kuwait Petroleum Corp, [[Shuaiba naftatöötlemistehases]], [[Kuveit]]
*Kuwait Petroleum Corp, [[Mina al-Ahmadi naftatöötlemistehas]], Kuveit
*Kuwait Petroleum Corp, [[Mina Abdullah naftatöötlemistehas]], Kuveit
*[[Ābādāni naftatöötlemistehas]], [[Iraan]]is [[Ābādān]]is
*[[Kirkuki naftatöötlemistehas]], [[Iraak|Iraagis]] [[Kirkuk]]is;
*[[Al Dawrahi naftatöötlemistehas]], Iraagis [[Al Dawrah]]
* [[BP]] [[Texas]]es asuv naftatöötlemistehas
*[[Chevron]]ile kuuluv tehas [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Pembrocke Dock]]is<ref>[http://www.postimees.ee/?id=458426 vWalesis nafta rafineerimistehase plahvatuses hukkus neli inimest], Postimees, 3.06.2011</ref>
 
==Vaata ka==
*[[Naftatööstus]]
*[[Raske nafta]]
*[[Pürolüüs]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
{{commons|Petroleum}}
*[http://www.wtrg.com/daily/crudeoilprice.html Nafta hind viimase aasta jooksul]
*[http://www.livecharts.co.uk/MarketCharts/crude.php Nafta hind viimaste tundide jooksul]
*http://www.eia.doe.gov/oil_gas/petroleum/info_glance/petroleum.html
*http://www.eia.doe.gov/emeu/international/contents.html
 
[[Kategooria:Naftatööstus| ]]
[[Kategooria:Kütused]]
Anonüümne kasutaja